Oahpaheaddjirolla ovddideapmi

Makkár profešuvdnagelbbolašvuođa dárbbašit oahpaheaddjit vai nagodit dustet hástalusaid nu go ovdagáttuid, joavkovašuhemiid ja vealahemiid?

Lea vealtameahttun ahte oahpaheaddjit ohcalit dan maid mii sáhttit gohčodit kritihkalaš iešdiđolašvuohtan, lassin gelbbolašvuhtii ahte movt sáhttá eastadit, fuomášit ja bargat váttis áššiiguin.

Dás gávdnabehtet teavsttaid ja hárjehusaid mat sáhttet buktit ipmárdusa ja jurdagiid oahpaheddjiide, oahpaheaddjioahppobáikkiide ja oahpaheaddjioahppostudeanttaide geat háliidit fokuseret viidásetovddidit iežaset gelbbolašvuođa dáin fáttáin.

Njuike oahpahanvuoruide ja eará relevánta resurssaide.
  • Profešuvdnagelbbolašvuohta ja profešuvdnaetihkka

    Oahpaheaddji dárbbaša sihke máhtu ja reaidduid mat dahket sidjiide vejolažžan bargat ja eastadit, go sin ovdii bohtet hástalusat servodagas mat gusket nállevealaheapmái, joavkovašuheapmái ja vaššivuhtii. Go galgá bargat mohkkás joavkomekanismmaiguin de gáibida dat ollu eanet go dušše fágamáhtu, dat gáibida pedagogalaš heivvolašvuođa ja meroštallama. Ii sáhte ovtta bagadusa addit, muhto jus lea ipmárdus fáttáid birra ja ehtalaš árvvoštallan, de sáhttá ráhkkanahttit oahpaheddjiid dustet ehtalaš čuolmmaid ja beaivválaš hástalusaid jierbmás ja ehtalaččat dihtomielalaš vugiiguin beaivválaš oahpaheaddjibarggus.

    Claudia Lenz bukte

    Profešuvdnaetihkka

    Ulbmilparagráfas boahtá ovdan ahte oahpaheaddjit leat geatnegahttojuvvon skuvlla árvovuođu ja servodatmandáhta vuođul. Guovddážis árvovuođus leat olmmošárvu ja dásseárvu. Bajitoassi čilge vuđolaččat dán olmmošoainnu pedagogalaš geatnegasvuohtan: Ovttaskas oahppi galgá vásihit ahte son dohkkehuvvo ja vuhtiiváldojuvvo, vel dalle nai go son dahká “heajos válljejumiid”.

    Oahpaheaddji lea ovdagovva mii galgá duddjot oadjebasvuođa ja bagadallat ohppiid oahpahusa mannolagas. Oahpaheaddji lea áibbas deaŧalaš oahppanbirrasis gos oahppit movttiidahttojuvvojit ja veahkehuvvojit oahppat ja ovdánit. Dat gáibida ahte oahpaheaddji čájeha ovddasmorraša ovttaskas oahppái. Dát mielddisbuktá maiddái veahkehit ohppiid geat dahket heajos válljejumiid [dahje], eai dovdda iežaset fátmmastuvvon, […] (Bajitoassi 3.5.)

    Indiviidadásis vuojehuvvojit ovdagáttut ja joavkovašuheamit duohta dárbbus gávdnat ulbmila, gullevašvuođa ja váikkuhannávccaid iežas eallima badjel (Geahča Joavkovaššivuođa mekanismmat). Danin lea oahpaheaddji máhttu vuostáiváldit ohppiid gudnevuollegašvuođain, addit sidjiide dohkkeheami, ja heivehit seammaárvosaš ovttasdoaibmamii ja duohta searvamii, okta váldoeavttuin dasa ahte eastadit ja láhčit saji miellaguottuid rievdadeapmái.

    Oahpaheaddji máhttu vuostáiváldit ohppiid gudnevuollegašvuođain, addit sidjiide dohkkeheami, ja heivehit seammaárvosaš ovttasdoaibmamii ja duohta searvamii, okta váldoeavttuin dasa ahte eastadit ja láhčit saji miellaguottuid rievdadeapmái.

    Profešuvdnagelbbolašvuohta ii leat danin dušše máhtuid ja oahpahusmetodaid birra. Gelbbolašvuhtii ferte maid gullat dat ahte fuomášit joavkovuđot gudnehuhttimiid, muhto maiddái movt daid galgá gieđahallat. Dát leat hástalusat maid oahpaheaddjit dávjá vásihit earenoamáš váttisin, danin go dasa leat seahkánan vuostálas beroštumit. Oahpaheaddji sáhttá vásihit váttisvuohtan go čuožžilit ovdagáddovuđot dadjamat dahje láhttenvuogi mii gudnehuhttá:

    • Movt sáhttá oahpaheaddji vuhtiiváldit geatnegasvuođa bissehit gudnehuhttimiid, nu go oahpahuslága 9A kapihtal gáibida, ja seammás atnit fuola buot ohppiin geat dasa leat seahkánan?
    • Movt sáhttá oahpaheaddji dustet ovdagáddovuđot dajahusaid čájehandihte eará ohppiide ahte dát ii leat vuogas? Galgá go čalmmustahttit skuvlla oainnu vai váldit oahppi maŋŋil sierra sadjái vai beassá muosis suinna ságastallat, vai oahppi ii dárbbaš loavkašuvvat olles luohká ovddas?
    • Movt bidjat čielga rájáid ja seammás váldit duođalaččat ohppiid šiehtadallamiid gierdanrájáid birra?

    Dákkár čuolmmaid duogábealde leat vuđolaš pedagogalaš gažaldagat rájáidbidjama birra ja oktavuođahuksema birra. Mis leat dakkaviđe dárbbut bissehit meannudemiid main duolbman dáhpáhuvvá, muhto maid guhkesáigge fokus man guovddážis lea  oktavuođahuksen ja ipmárdusa háhkan.  Jus dáid čuolmmaid galgá nagodit vuohkkasit čoavdit, de ferte oahpaheaddjis leat profešuvdnaehtalaš dihtomielalašvuohta.

    Profešuvdnaehtalaš dihtomielalašvuohta lea go nagoda dahkat vihkkedallamiid dákkár čuolmmain ehtalaš vuođđoprinsihpaid mielde. Profešuvdnaetihkka praksisas lea go duođas váldá áiggi jurddašit daid vihkkedallamiid birra, dahkat ehtalaččat vuođustuvvon válljemiid ja ovddidit profešunealla meroštallama. Jurddašeamit ja vihkkedallamat eai guoskka dušše dan ovttaskas olbmo “rievttes” válljejumiide ja daguide dihto dilálašvuođas, muhto dat čujuha maid bajit áššečuolmmaide.

    Asehis ipmárdus assás ipmárdusa vuostá profešuvdnaetihkas.

    Mii sáhttit sirret asehis ja assás ipmárdusa gaskka profešuvdnaetihkas. Hilde Afdal (2014) deattuha ahte profešuvdnaetihkka assás ipmárdusas :

    “Ii leat dušše muhtin dihto čuolmmaid birra, dat lea maid dan birra ahte olbmos lea ehtalaš oaidnu vaikko buot áššiide mat dáhpáhuvvet mánáidgárddis ja skuvllas. Profešuvdnaetihkka ii leat dušše dan birra ahte bargat riekta dilálašvuođain, muhto maid ahte leat buorre oahpaheaddji ja lea mielde ovddideame buori mánáidgárddi ja skuvlla”.

    Skuvlla ollislaš eastadanbarggus ovdagáttuid ja joavkovašuheami vuostá mearkkaša profešuvdnaehtalaš ipmárdus ahte hástalusat ja čuolmmat fertejit árvvoštallojuvvot skuvlla árvovuođuin mii doaibmá ehtalaš oaivadussan.

    Viidáset čujuha assás profešuvdnaehtalaš ipmárdus dasa ahte makkár rámmaid servodat ja institušuvdna bidjá profešuvdnadoaimmaheapmái. Movt heiveha skuvla ovttasdoaibmama ja oktiigullevašvuođa ohppiid gaskka ja ohppiidjoavkkuid gaskka? Movt laktašuvvet ohppiid vásáhusat vealahemiin, iešguđetlágan sosioekonomalaš stáhtus dahje váhnemiid miellaguottut, oktii soahpameahttunvuođain ja gudnehuhttimiiguin maid oahpaheaddji galgá gieđahallat? Maid mearkkašit dákkár fáktorat oahpaheaddji válljemii, ja dárbui gávdnat strategiijaid čuolmmaid čoavdimii ovttas bargoustibiiguin ja/ dahje jođiheddjiin?

    Movt heiveha skuvla ovttasdoaibmama ja oktiigullevašvuođa ohppiid gaskka ja ohppiidjoavkkuid gaskka?

    Oahppolihtu oahpaheaddjiprofešuvnna ehtalaš vuođđovuogádat (2012) earuha golmma ipmárdusa gaskka profešuvdnaetihkas mat maid gustojit ovdagáttuid, joavkovašuheami ja vealaheami vuosttaldeami barggus:

    • Ovttaskas profešuvdnadoaimmaheaddji ovddasvástádus lagas deaivvadeamis “iežas” mánáidgárdemánáiguin dahje ohppiiguin ja sin váhnemiiguin.
    • Ovttaskas profešuvdnadoaimmaheaddji ovddasvástádus go lea bargoveagas oassin iežas bargosajis.
    • Ovttaskas profešuvdnadoaimmaheaddji ovddasvástádus go lea oassin servodataktevran oahpaheaddjiprofešuvnnas.

    Vuođđovuogádat čatná nappo profešuvdnaetihka sihke mikrodássái (indiviida/gaskavuohta), mesodássái (institušuvdna) ja makrodássái.

    Iežasárvvoštallan

    Oahpaheaddji duohtavuođaipmárdus ja dulkomat leat, nu go buohkain earáin, báidnojuvvon iežas duogážii ja iežas vásáhusaide. Dát addet maid vuođu profešunealla árvvoštallamiidda ja mearrádusaide maid oahpaheaddji dahká čađat gaskka. Váilevaš dihtomielalašvuohta dása sáhttá mielddisbuktit eahpeipmárdusaid, ja maiddái ahte muhtomin orru dego árvvoheapmin atnime ohppiid, vaikko ii lean oaivvilduvvon nu, dahje olggušteapmin ohppiid vuostá. Okta ovdamearka dása sáhttá leat go oahpaheaddji hupmá ovtta oahppái dego son livččii ovddastan muhtin oskku dahje riikka, ja dasa lassin bidjá sutnje iešvuođaid maid oahppi ii dovdda alddis.  Oahpaheaddjái mearkkaša profešuvdnaehtalaš iešárvvoštallan ahte son jurddaša ahte gávdnojit áššit maid olmmoš váldá diehttelassan, mat aŋkke eai speadjalaste ohppiid vásáhusaiguin main lea eará vásáhusduogáš.

    Oahpaheddjiin lea posišuvdna ja rolla servodagas mii mielddisbuktá ahte sus lea fápmu.

    Oahpaheddjiin lea posišuvdna ja rolla servodagas mii mielddisbuktá ahte sus lea fápmu. Oahpaheaddji dahká loahpalaš válljema dan ektui ahte mii galgá dahkkot luohkkálanjas, ja dat lea son guhte galgá árvvoštallat ohppiid.

    Sihke oahppit ja váhnemat sáhttet vásihit ahte dus gii leat oahpaheaddji, lea ollu fápmu oahppi eallima badjel beaivválaččat ja badjel sin eallima boahtteáiggis. Dát sáhttá hástalit sin oainnu iešheanalašvuođas ja ráđđema iežas eallima badjel. Váhnemat sáhttet vásihit ahte dus gii ovddastat almmolašvuođa ja leat gulahallanolmmoš mánáidsuodjalusain, maiddái lea fápmu badjel sin bearašdili ja dat hástala sin váhnenautoritehta.

    Oktavuođadiđolašvuohta

    Oahpaheaddji dárbbaša profešuvdnaehtalaš diđolašvuođa iežas rollas “earis geas lea mearkkašupmi” oahppái. Oahpaheaddjidoaibma lea “morálalaš” doaibma (Hansen 2001). Dat mielddisbuktá ahte oahpaheddjiin lea earenoamáš ovddasvástádus ohppiide. Válljejumiin maid sii dahket ja olles sin láhttenvuogis lea dadjamuš mánáide ja nuoraide geaid sii oahpahit ja geaiguin sii doibmet ovttas.

    Oahpaheaddji galgá oaidnit ja dohkkehit ovttaskas ohppiid earenoamážin ja mávssolaš olmmožin. Sii galget doarjut ohppiid duohtandahkamis iežaset vejolašvuođaid. Danin mielddisbuktá dát ipmárdus profešuvdnaetihkas maiddái ahte lea dihtomielalaš iežas norbmajáhkuid birra ja áššiid birra maid ovdagihtii lei navdán duohtan, mat sáhttet cakkadit  oaidnimis oahppi dárbbuid ja doarjut su vejolašvuođaid.

    Gaskavuođadiđolašvuohta ii leat ráddjejuvvon dušše oahpaheaddji-oahppi  gaskavuhtii. Maiddái ovttastallamiin bargoustibiiguin dahje váhnemiiguin ferte oahpaheaddji čájehit dohkkeheami ja gudnevuollegašvuođa, vaikko eai leat ovttaoaivilis dahje sis leat goabbatlágan beroštumit.

    Institušuvdnadiđolašvuohta

    Profešuvdnaetihkka doaimmahuvvo álo juogaman konteavsttas, earret eará skuvlla institušuvnnalaš rámmaid, rutiinnaid ja bargovugiid konteavsttas. Dát rámmat sáhttet ovddidit buriid árvovuođustuvvon válljejumiid dahje dat sáhttet maid leat hehttehussan. Sáhttet go njuolggadusat ja gáibádusat mat galget guoskat buohkaide, duohtavuođas mielddisbuktit vealaheami?

    Skuvlla lanjat dahje váilevaš fysalaš deaivvadanbáikkit ja ovttasdoaibmanarenat ohppiidjoavkkuide sáhttet mielddisbuktit ráddjemiid ja olgguštemiid muhtin ohppiin. Movt devdojuvvojit skuvlaseainnit eallimiin? Dahkkojit go oktasašbuđaldeamit nu ahte dat mielddisbuktet ovttasdoaibmama beroškeahttá dálá olbmážiidjoavkkuid? Ja movt doarjut juohke ovttaskas oahppi nu ahte šaddá oassin oktavuođas?

    Váilevaš fysalaš deaivvadanbáikkit ja arenat ovttasdoaibmamii ohppiidjoavkkuide, sáhttá buktit ráddjemiid ja olgguštemiid muhtin ohppiin.

    Oahpaheaddji profešuvdnaehtalaš gelbbolašvuohta lea maid dan birra ahte sáhttá muitalit jođiheddjiide go oaidná ovttastallamiid main vuohttá vealaheami ja olggušteami. Oahpaheaddji ferte leat mielde váikkuheame ahte doaimmahit oktasaš rahčamiid hukset rievttálaš ja fátmmasteaddji skuvlakultuvrra.

    Servodatdiđolašvuohta

    Skuvla ii doaimma vakuuma siste, dasa čuhcet áigeguovdilis digaštallamat ja giččut servodatdásis ja dan báidnet sosiála iešguđetláganvuođat ja struktuvrralaš vealaheapmi.

    Assás profešuvdnaetihkalaš dihtomielalašvuohta mii lea čadnon ovdagáttuide ja joavkovašolašvuhtii ii ilmma jus ii leat diđolašvuohta das makkár struktuvrralaš nállevealaheapmi, reflekterekeahtes norpmat ja nálliduhttojuvvon sosioekonomalaš earaláganvuođat báidnet skuvlaárgabeaivvi.

    Makkár vásáhusat leat báhcán ohppiide vealaheamis ja olggušteamis, ja movt sáhttet dát vásáhusat dovdot ohppiid iešdovdui ja vuordámušaide skuvlii? Movt lea oahpaheaddji sajádat čadnon su ovdamuniide sohkabeali dihte, sosiála duogážis ja liikeivnnis, ja movt váikkuhit dat ovttasdoaibmamii ohppiiguin ja váhnemiiguin? Dás lea profešuvdnaetihkka čadnon fápmo- ja ovdamunnediđolašvuhtii.

    Profešuvdnaehtalaš servodatdiđolašvuohta mearkkaša maid ahte oahpaheaddji ovddida diđolašvuođa das ahte doaibmat rievdadanaktevran, indiviidan ja oassin profešuvdnasearvevuođas.

    Mikro-, meso- ja makrodásit

    Dássážii leat mii deattuhan iešguđetlágan dimenšuvnnaid oahpaheaddji profešuvdnagelbbolašvuođas go su ovdii bohtet  earistanmekanismmat, nállevealaheapmi ja eará mállet joavkovašolašvuođat skuvllas.

    Dákkár mekanismmat dáhpáhuvvet servodat- ja institušuvdnadásis, seammás go leat vuođustuvvon oktagaslaš jurddašanminstariidda, miellaguottuide ja láhttenmálliide. Danin lea dehálaš oahpaheddjiide hukset dihtomielalašvuođa dáid dásiid birra ja movt dat doibmet ovttas dilálašvuođain ja dáhpáhusain mat skuvllas dáhpáhuvvet beaivválaččat. Diagrámma masa dát golbma dási leat sárgojuvvon, sáhttet veahkehit analyseret dáhpáhusaid, main ovdagáttot miellaguottut ja vealaheaddji praksisat ihtet albmosii. Dat ahte analyseret gokko okta čuolbma duođas sáhttá “biddjot” sáhttá ovdamearkka dihte váikkuhit dasa ahte eai šatta gaskavuođat mat dušše deattuhit ahte juohke ovttaskas indiviida lea bargan “juoidá bahás”.

    Okta ovdamearka:

    Ovtta oahpaheaddjidieđáhusas muitala okta oahpaheaddji ahte okta joavku mas leat unnitloguálbmotoahppit “olgguštit iežaset” dán skuvllas. Jus dalle atná mikro- meso- ja makroperspektiivvaid, de sáhttá dat veahkehit divvut buriid gažaldagaid ja gávdnat buoret čovdosiid. Nu go dán ovdamearkkas:

    • Lea go unnitloguálbmotjoavku ovdal vásihan ahte sii eai beasa oidnosii, juogo dán skuvllas dahje eará oktavuođain?
    • Sáhttá go dat ahte ohcalit nubbi nuppi, addit dohkkeheami ja oadjebasvuođa go de ii dárbbaš ballat olgguštuvvot?
    • Movt sáhttet buot oahpaheaddjit váikkuhit dasa ahte buot oahppit vásihit dohkkeheami ja gullevašvuođa?
    • Maid sáhttet oahpaheaddji bargoustibat dahkat dili láhčimii nu ahte šaddá positiivvalaš ovttasdoaibman gaskkal ohppiid geain lea iešguđetlágan duogáš?

    Profešuvdnaehtalaš giella

    Anker ja earát (2016) čállet “Oahpaheaddji jurddaša profešuvdnaetihka birra, muhto sus váilu dávjá profešunealla giella ehtalaš čuolmmaide. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte šaddá váttis čađahit buriid digaštallamiid ovtta kollegia siskkobealde, dakkár áššiid birra mat mielddisbuktet profešuvdnaehtalaš árvvoštallamiid ja mat gáibidit praktihkalaš čovdosiid”  (s. 64 – 68).

    Ovdamearka maŋimus teakstaoasis deattuha dán čuoččuhusa. Jus ii leat profešuvdnaetihkalaš giella mii veahkeha oahpaheaddji “burgit” váttis dilálašvuođaid ja hástaleaddji dáhpáhusaid, de lassána vejolašvuohta ahte ovttaskas oahpaheaddji, dahje skuvla institušuvdnan, dohppejit ráŋggáštanvuđot čovdosiidda mat doibmet dušše oanehit áiggi. Dalle báhcet dat čiekŋalit ákkat, maiddái dat systemalaš ákkat, gieđahalakeahttá.

     

    Referánssat ja eanet lohkan:

    Afdal, H. (2014): Det gode og det rette i profesjonsutøvelsen. Et diskursanalytisk blikk på utviklingen av Lærerprofesjonens etiske plattform. I: Afdal, G., Røthing, Å., Schjetne, E. (red.). Empirisk etikk i pedagogiske praksiser: artikulasjon, forstyrrelse, ekspansjon. Oslo: Cappelen Damm.

    Anker, H., Afdal, N., Johannesen, E. Schjetne og G. Afdal (2016) Et språk for etikk: Læreres profesjonsetiske forståelser og praksis. I BEDRE SKOLE NR 2/2016

     

    Njuike resurssaide

    Jođánisfállu

      Guoskevaš materiála

      Forumteater – med fokus på etiske utfordringer

    • Fuobmát ovdagáttuid ja gudnehuhttimiid

       

      Mieđihit ja dustet buot, roavva gudnehuhttimat rájes gitta eanet fuomáškeahttá ja smávva earistanvugiid ja olgguštemiid, lea gáibideaddji. Dat eaktuda máhtu vuođđoearistan- ja ovdagáddomekanismmain, muhto maiddái máhtu movt dákkár mekanismmat bohtet oidnosii praksisas min beaivválaš doaimmahemiin (geahča Mii, earrásat ja earisteapmi).

      Claudia Lenz bukte

      Doaba earisteapmi čujuha sániide, daguide ja proseassaide main muhtin indiviidat oidnojit dego  “earrásat”, dego juogamat mat eai leat oassin “mii/mis”.

      Jus ii dieđe movt iešguđetlágan joavkovašolašvuođat ihtet praksisas, de mannet máŋgga lágan badjelgeahččanvuođat dahje bilkideamit oahpaheaddji fuomášeami meaddel. Vaikko oahpaheaddjis lea buorre máhttu ovdamearkka dihte antisemittisma ja dan dábáleamos albmananmálliid birra, de dat ii leat mihkke dáhkádusaid ahte nagoda fuomášit buot váttis dáhpáhusaid dahje máhttit oaidnit buot dynamihkaid mat dáhpáhuvvet ohppiid gaskkas. Mohtumin reagere son guhte oažžu dajademiid iežas maŋŋái, mojiin, eará háve sáhttá dat soardit. Stáhtus ja sosiála dohkkeheapmi lea manaheamis ja fápmobalánsa lea rašši.

      Jus ii dieđe movt iešguđetlágan joavkovašolašvuođat ihtet praksisas, de mannet máŋgga lágan badjelgeahččanvuođat dahje bilkideamit oahpaheaddji fuomášeami meaddel.

      Go váttis dáhpáhusat ihtet rádárii – oahpaheaddjái ja oahppái

      Lea dehálaš ahte oahpaheaddji geahččala ipmirdit manin juoga mii ii čuoza moktege ovtta oahppái – go biddjo fuomášupmi su lunddolaččat smarve vuovttaide, go bálkot smávvaruđaid su maŋŋái, dahje go muhtin bidjá biergobihtá su biebmolihti nala – dattetge sáhttá leat garra gudnehuhttin nubbái. Dás lea ávkkálaš geahččalit ipmirdit mii oaivvilduvvo mikrovaššin (geahča Mii, earrásat ja earisteapmi). Lea maid ávkkálaš váldit áiggi ja bivdit oahppi searvat oanehis ságastallamii guovttá gaskka, dárkkisteami dihte movt son vásiha dáhpáhusaid maid don leat oaidnán ja maid leat suokkardan ahte sáhttet leat loavkašuhtti.

      Oahpaheaddji ferte máhttit stivret gaskal oahpahuslága 9A kapihttala gáibádusa ahte skuvllas ii dohkkehuvvo ii naga ge loavkahuhttin, givssideapmi, illasteapmi jna.,  ja oahppi šiehtadallamiid das mii lea dohkálaš ja mii ii leat dohkálaš.

      Dutkan das maid oahppit vásihit gudnehuhtti, ovdamearkka dihte giellageavaheapmi dahje buddestatnamaid geavaheapmi, čájeha ahte rájit eai leat čielggaduvvon. Ii ge sajádat ovttaskas oahppis leat čielggas. Ovtta dilálašvuođas sáhttá okta oahppi leat son gii gudnehuhttá, ja nuppi dilálašvuođas fas son guhte gillá gudnehuhttima. Seamma dajahus sáhttá dulkojuvvot hui máŋgga ládje, dat boahtá das guhte lea sáddejeaddji dahje gos dat dáhpáhuvvá.

      Oahpaheaddji ferte máhttit stivret gaskal oahpahuslága 9A kapihttala gáibádusa ahte skuvllas ii dohkkehuvvo ii naga ge gudnehuhttin, givssideapmi, illasteapmi jna.,  ja oahppi šiehtadallamiid das mii lea dohkálaš ja mii ii leat dohkálaš.  Seammás ferte oahpaheaddji oaidnit movt sáhttá háhkat diđolašvuođa ja reflekterema sániid ja doahpagiid ektui mat eai dovdo dušše loavkašuhtti, muhto mat maid buvttadit ja bisuhit rámmaid mat olgguštit ja ráddjejit ohppiid friddjavuođa. Oahppit fertejit beassat vásihit leat friddja dakkárin go sii leat, almmá ráŋggášteami haga dahje sosiála mávssaheami haga.

      Njuike resurssaide

      Jođánisfállu

      • Gieđahallat

        Skuvla ii galgga obage gierdat dajademiid dahje láhttenvugiid mat ovddastit gudnehuhttima. Muhto, movt ipmirdit mii dan ahte “ii galgga dohkkehit ii naga ge loavkašuhttimiid, givssidemiid,illastemiid jna”?  Movt galgá dákkár gierdameahttunvuohta doaimmahuvvot? Vástádus lea das, mii dat lea maid mii háliidit olahit.

        Claudia Lenz bukte

         

        Gierdameahttunvuohta loavkašuhttimiid, givssidemiid,illastemiid jna. ektui   – movt mii dan čilget?

        Oahpahuslága 9A kapihtal deattuha ahte buot ohppiin lea riekti meannuduvvot ovttaárvosaččat ja vásihit skuvlabeaivvi almmá gudnehuhttimiid, hárdimiid ja vealahemiid haga.

        Danin lea dehálaš ahte oahpaheddjiin lea reflekterejuvvon jurdda das ahte movt sii sáhttet geavahit iežaset autoritehta, bissehit dákkár dohkkemeahttun diliid, almmá ahte sin seaguheapmi áššái ii vearránahte dili sidjiide geat vásihit dan, ii ge lohkkat gulahallanvejolašvuođa suinna gii doaimmaha rihkkumiid.

        Lea dehálaš ahte oahpaheddjiin lea reflekterejuvvon jurdda das ahte movt sii sáhttet geavahit iežaset autoritehta, bissehit dákkár dohkkemeahttun diliid, almmá ahte sin seaguheapmi áššái ii vearránahte dili sidjiide geat vásihit dan, ii ge lohkkat gulahallanvejolašvuođa suinna gii doaimmaha rihkkumiid.

        Muhtumin sáhttá leat riekta ja dárbbašlaš mannat gaski dilálašvuođain ja dieđihit ahte dajadeamit dahje dagut leat dohkkemeahttumat. Seammás lea dehálaš leat diđolaš hástalusaid birra mat dákkár dilálašvuođain čuožžilit. Dat ahte váldit ovdan ovtta oahppi earáid oainnus sáhttá čuohcat loavkašuhttin oahppái. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte oahppi manná iežassuddjenmodusii ja vel vearrát, son sáhttá lohkkadit iežas ja biehttalit digaštallat ovttainge áššiid birra mat muđui livčče váikkuhan ahte sus loktana reflekterenmáhttu.

        Joavkovuđot gudnehuhttin dahje dáhpáhusat mat leat vuođustuvvon ovdagáttuin, leat dávjá oassin oppalaš dynamihkain ohppiid gaskkas, dahje oahppi ja oahpaheaddji gaskkas.  “Gierdameahttunvuohta loavkašuhttimiid, givssidemiid,illastemiid jna. ektui” ii ábut danin ipmirduvvot ahte dan sáhttá geavahit čavgadit ja ráŋggáštanvuđot lahkonemiin.

        Rájáidbidjama, fuolahusa ja oktavuođahuksema ovttasdoaibman

        Rájáidbidjama, fuolahusa ja oktavuođahuksema ovttasdoaibman lea mohkkái. Go ráddjejuvvon áigi ja rievttalašvuođamáhttu oalgguhit oahpaheaddji garrasit dubmet rihkolaš láhttema beassandihti eret dilis, de lea dehálaš ahte bisána ja árvvoštallá makkár váikkuhusaid su reageren mielddisbuktá maŋit áigái, go seammás galgá sihkkarastit ahte ohppiide šaddá dásseárvosaš skuvlabeaivi, mas eai leat gudnehuhttimat, givssideamit eai ge vealaheamit. Oahpaheaddji ii boađe álo leat lahka botkeme riidduid. Danin ferte son bidjat áiggi áššái ja dustet buot ohppiid dárbbuid geaidda ášši gullá.

        Gudnehuhttimat fertejit bissehuvvot, ja sihkarvuohta sutnje gii vásiha gudnehuhttima ferte sihkkarastojuvvot. Muhto son gii gudnehuhttá, ferte maid searvadahttojuvvot. Vaikko ii lihkostuva dustet dán dárbbu dakka viđe, de lea aŋkke hui dehálaš dahkat dan maŋŋil. Oahppi gii lea gudnehuhttán, ferte ipmirdit manin oahpaheaddji dovddai ahte lei dárbu botket dilálašvuođa, ja oažžut vejolašvuođa smiehttat iežas láhttenvuogi birra ja iežas láhttenvuogi váikkuhusaid  birra.

        Oahppi gii lea gudnehuhttán, ferte ipmirdit manin oahpaheaddji dovddai ahte lei dárbu botket dilálašvuođa, ja oažžut vejolašvuođa smiehttat iežas láhttenvuogi birra ja iežas láhttenvuogi váikkuhusaid birra.

        Ráŋggáštus ja sivahallan eai goasse sáhte ohcat sivaid mat leat duogábealde heitot láhttenvugiid ja daiguin bargat. Máŋgga oktavuođas sáhttá dat ahte nordat ovtta oahppi gii čájeha hástaleaddji láhttema, dagahit ahte oahppi miella stuorru joatkit heajos láhttemiin.

        Eanas joavkovuđot gudnehuhttimiid mat skuvllas dáhpáhuvvet, ii sáhte geahpedit “miellaguoddun indiviiddadásis” dahje gižžun ovttaskas ohppiid gaskkas. Dávjá lea eanet maid sáhttá manahit:  Lyng (2019) čujuha joavkodynamihkaide mat leat duogábealde ja maid “dovdomearka lea oktasaš olggušteapmi muhtin ‘earistuvvon’ oahppis dan stuora ‘normála mii-joavkkus’.”

        Ohppiin geat gudnehuhttet earáid, sáhttet dasa lassin leat čiekŋalis vásáhusat go ieža leat vásihan duolbmama, bogostahkandahkama dahje badjelgeahččama. Sii sáhttet vásihan ahte leat hilgojuvvon dainna ákkain ahte sii leat dat geat sii leat, ja sii sáhttet háhkan alcceset  identifikašuvnna “veahkaválddálažžan” heakkadoallanstrategiijan. Go oahpaheaddji dovddaha dakkár dynamihkaid, de sáhttá son deaividit ohppiiguin eará láhkai. Son sáhttá bidjat rájáid, muhto seammás oalgguhit ohppiid iežaset dárbbu beassat eret heitot vieruin dego givssidemiin ja gudnehuhttimiin.

        Siidui “reaiddut oahpaheddjiid várás” leat mii čohkken perspektiivvaid ja bargovugiid mat čájehit movt sáhttá deaividit čielgasit hástaleaddji ja váttis dáhpáhusaiguin nu ahte seammás ii billis oktavuođa singuin geaidda ášši guoská.

         

        Girjjálašvuohta:

        Lenz, Claudia; Moldrheim, Solveig (2019) «Nulltoleranse» – fra lydighet til myndiggjøring: Hvordan møte krenkende atferd og fordomsfulle uttrykk i skolen. I: Dembra – Faglige perspektiver på demokrati og forebygging av gruppefiendtlighet i skolen (2). Oslo: Senter for Studier av Holocaust og livsynsminoriteter 2019 https://dembra.no/wp-content/uploads/2019/03/Dembr… 

        Lyng, Selma Therese (2019). Sosiale gruppedynamikker som drivkrefter i mobbing: Mot et bredere fortolkningsrepertoar. Lenz, Claudia; Moldrheim, Solveig (Red.). Dembra – Faglige perspektiver på demokrati og forebygging av gruppefiendtlighet i skolen (2). Kapittel 1. s. 12-24.

        https://dembra.no/wp-content/uploads/2019/03/Dembr… 

        Njuike resurssaide

        Jođánisfállu

        • Oahpaheaddji iešreflekteren

          Claudia Lenz bukte

          “Váttis pedagogalaš gažaldagaide lea hárve čielga vástádus. Skuvlla bargit fertejit danne dohkkehit ja geavahit iežaset árvvoštallannávccaid iežaset barggus. Oahpaheaddjit fertejit smiehttat dárkilit maid, movt ja manne oahppit ohppet, ja movt sii buoremus lági mielde sáhttet jođihit ja doarjut ohppiid oahppama, ovdáneami ja oahppahábmema. Oahpaheaddjit geat ovttas smihttet ja árvvoštallet oahpahusa plánema ja čađaheami, ovdánahttet máŋggabealat ipmárdusa buori pedagogalaš praksisas.” (Bajitoassi, 3.5.)

          1990-logu rájes lea “reflekterejuvvon praktihkár” (Schoen 1997), guhte guorahallá iežas bargomálle buoridandihti dan, ožžon ollu beroštumi profešuvdnagelbbolašvuođa ovddideami dutkamis. Muhto gávdnojit máŋga málle movt guorahallá iežas bargovugiid: Gažaldat lea, mii lea buorideami duohken iežas bargovugiin: Ulbmilolahusaid beavttálmahttin vai buorit čovdosat gáibideaddji ehtalaš hástalusaide?

          Sævi (2013) čállá: «Pedagogihkkii ii leat dehálaš dušše hábmet pedagogalaš mihttomeriid, muhto maiddái dat ákkat ja morála maid mihtut ovddastit. Morálalaš ja demokráhtalaš áigumuš mihttomeriid duohken fátmmasta pedagogalaš árvvoštallamiid doaimmain maid mihtut gáibidit, leat go dat buorit ja riekta.”

          “Reflekterejuvvon praktihkár” ferte nappo lávket ovtta lávkki maŋos ja geahččat iežas bargovugiid perspektiivvas. Eavttut dasa ahte lea go lihkostuvvan vai ii, ja rievdademiide boahtteáiggis, ferte veardádallat “morálalaš ja demokráhtalaš áigumušain oahpahusa duogábealde”, nu go čuožžu čállojuvvon ulbmilparagráfas ja konkretiserejuvvon bajitoasis.

          Mii leat čohkken muhtin perspektiivvaid ja bargovugiid mat sáhttet veahkehit boahtit johtui ásahit bures jurddašuvvon bargovugiid iežas profešuvdnadoaimma čađaheamis.

          Reflekteret institušuvdna- ja servodatkonteavstta birra

          Skuvlla árvovuođđu lea demokratiijas ja dásseárvvus, muhto ii leat dušše ovttaskas oahpaheaddji duohken duohtandahkat dáid árvvuid. Leat ollu fáktorat main lea dadjamuš maidda oahpaheaddji ii sáhte maide. Go jurddaša ovdagáttuid ja vealaheami, de leat dat kultuvrralaš dulkonminstarat, ja fápmo- ja ovdamunnestruktuvrrat mat ođđasisriegádahttet ovdagáttuid ja vealaheami. Oahpaheaddji ferte danin kritihkalaččat árvvoštallat makkár konteavstta siskkobealde son doaibmá.

          Ii skuvla ii ge ovttaskas oahpaheaddji bargga vakuumas. Dáhpáhusat ja digaštallamat mat jorret servodatdásis (báikkálaččat, riikadásis ja riikkaidgaskasaččat) váikkuhit skuvlla árgabeaivái. Ovttaskas oahpaheaddji lea maid servodatoassálasti. Go jurddaša makkár fáttáide ohppiin sáhttá leat earenoamáš beroštupmi, de sáhttá dat veahkehit oahpaheaddji hukset  čanastagaid gaskal fágaoahpahusa ja dáid fáttáid. Dalle šaddá oahpahus eanet áigeguovdil ohppiide. Dákkár servodatguoskevaš fáttát sáhttet nuppi dáfus leat árrun ja nággobohciideaddjit. Oahpaheaddji ferte leat diđolaš dán birra ja ovddidit buriid reaidduid nu ahte sáhttá ásahit buori ja ođasmahttojuvvon gulahallama.

          Go jurddaša makkár fáttáide ohppiin sáhttá leat earenoamáš olu beroštupmi, de sáhttá dat veahkehit oahpaheaddji hukset čanastagaid gaskal fágaoahpahusa ja dáid fáttáid.

          Skuvlla servodatmandáhtta sáhttá maid šaddat vuostálasdillái ásahuvvon rámmaid ja praksisiid gaskii skuvllas. Dá leat soames gažaldagat mat sáhttet veahkehit oažžut johtui proseassaid rievdadeapmái ja diđolašvuođadahkamii.

          • Bidjet go njuolggadusat ja rutiinnat mu skuvllas systemáhtalaččat muhtin ohppiid heajut dahje hearkkit dillái. Váldet go dat muhtimiin eret vejolašvuođa oažžut dásseárvosaš oassálastima?
          • Maid háliidivččen mun rievdadit?
          • Maid sáhtán mun rievdadit? Makkár rievdadusaiguin lean mun lihkostuvvan?
          • Geat leat mu bealde?

          Eai gávdno álkis fasihttavástádusat dasa mii lea rievttes dahku ja jierpmálaš mearrádus oahpaheaddji bealis, muhto dáid gažaldagaid lea dehálaš guorahallat vai oažžu bistevaš rievdadeami.

          Cavgileapmi: bajitoassi vuođđun iežas bargovugiid birra reflekteret

          Bajitoassi addá áibbas konkrehta láidestemiid dasa movt oahpaheaddji ja olles skuvla galget heivehit nu ahte oahppit vásihit gullevašvuođa, birgehallama ja válddálašdahkama. Skuvlla eastadanbargguid oktavuođas leat čuovvovaš oasit earenoamáš dehálaččat:

          • oassi 6 Demokratiija ja mielváikkuheapmi
          • oassi 1 Sosiála oahppan ja ovdáneapmi ja
          • oassi 1 Fátmmasteaddji oahppanbiras

          Bajitoasi teavstta sáhttá nuppe ládje hábmet, konkrehta gažaldahkan, vai beassá bidjat iežas praksisa perspektiivii, ja dat fas sáhttá veahkehit fuobmát jávkkohagaid ja movttiidahttit jurddašit ođđa jurdagiid iežas praksisa hárrái.

          Ovdamearkka dihte:

          “Oahppit galget skuvlaárgabeaivvis vásihit ahte sin guldalit, ahte sis lea duohta váikkuhanvejolašvuohta, ja ahte sii sáhttet váikkuhit dasa mii guoská sidjiide.” (1.6.)

          Gažaldagat:

          • Maid dagan mun nu ahte oahppit vásihit ahte sin guldalit, maiddái dilálašvuođain main mun neavvun dahje gozihan skuvlla ortnetnjuolggadusaid?
          • Konkrehta dilálašvuođas, lean go mun guldalan, ja maiddái čájehan ahte dagan dan?
          • Movt sáhtán mun láhčit ohppiide duohta dadjamuša ja váikkuhanvejolašvuođa áššiin mat gullet sidjiide sin beaivválaš skuvlabeaivái?
          • Mii sáhttá váikkuhit dasa ahte mun ráddjen ohppiid dadjamuša ja váikkuhanvejolašvuođa eanet go dárbbašlaš?

           

          Eanet lohkamušat

          Berg, K. (2016). Med forskerblikk på læreres praksisrefleksjoner. I: A.-L. Østern & G. Engvik (red). Veiledningspraksiser i bevegelse. Skole, utdanning og kulturliv. s. 253-264, Fagbokforlaget.

          Larrivee, B. (2000). Transforming teaching practice: Becoming the critically reflective teacher. Reflective Practice 1(3). 293-307.
          http://ed253jcu.pbworks.com/w/page/f/Larrivee_B_2000CriticallyReflectiveTeacher.pdf

          Njuike resurssaide

          Jođánisfállu

            Guoskevaš materiála

             

             

          • Rájáid bidjan ja gaskavuođaid huksen

            Claudia Lenz bukte

            “Njuolggalaš ja fuolalaš ollesolbmot ovdánahttet ja bisuhit oadjebas oahppanbirrasiid, ovttasbarggu bokte ohppiiguin.” (Bajitoassi, 3.1.)

            «No one can be taught who thinks himself under attack» (Allport 1954/1979: 498). Dán čuoččuhusas ovdagáddodutkis Gordon Allport:s ihtá dehálaš ipmárdus ovdagáttuid ja joavkovašolašvuođa birra oidnosii: Dákkár miellaguottut leat oahpahuvvon nannosit cieggan vásáhusaid bokte ja ovttasdoaibmamis earáiguin geain lea mearkkašupmi. Sii addet ovttaskas olbmui gullevašvuođa ja ulbmila.

            Vásáhusat mat sáhttet rievdadit negatiivvalaš miellaguottuid, fertejit leat vuođustuvvon lihkostuvvan ovttasdoaibmamii ja oadjebas gaskavuođaide. Skuvlakonteavsttas guoská dát oahppi-oahppi relašuvnnaide, muhto ovddemus oahpaheaddji-oahppi relašuvdnii. Earenoamážit nuorat mánáide lea oahpaheaddji “mearkkašahtti earis” (Nordahl et.al.: 2013; Drugli ja Nordahl: 2014).

            Dan sivas lea oahpaheaddji gaskavuođagelbbolašvuohta vealtameahttun. Spurkeland (2015) definere gaskavuođagelbbolašvuođa “gálggat, návccat, máhttu ja miellaguottut mat ásahit,  ovdánahttet, áimmahuššet, ja divodit gaskavuođaid olbmuid gaskkas”.  Spurkeland lea buvttadan “rádárjuvla”- modealla mas 13 elemeantta leat mielde gaskavuođagelbbolašvuođas, profešuvnnaide mat galget jođihit proseassaid eará olbmuiguin, maiddái oahpaheaddjit.

            Vuosttažat dáin elemeanttain, olmmošberoštupmi ja luohttámuš, leat vuođđoáššit min konteavsttas. Positiiva beroštupmi maid čájeha nubbái, lea duođaštussan dohkkeheapmái ja vuhtiiváldimii danin makkár son lea. Dát lea maid eaktun luohttámuššii, ja vai sáhttá rahpasit ovttasdoaibmat, ja dađistaga rievdadit.

            Rádárjuvlla ideálaid ii leat álo lihka álki čuovvut, earenoamážit dilálašvuođain mat hárdet ja suhttadit, ja mat dagahit ahte oahpaheaddji “duššástuvvá”. Dás boahtá eará ášši vel sisa gaskavuođagelbbolašvuhtii: Gaskavuođain leat (unnimusat) guokte olbmo, earis ja mun ieš (Pianta 1999 ja 2002; Møller 2012).

            Go iežas dovddut, jáhkut ja ipmárdusat dilálašvuođas ja earrásiin eai leat čielgasat, de šaddá váttis ásahit buori oktavuođa dahje luohtehatti gulahallama. Dákkár dilálašvuođas sáhttá dovdat ahte massá kontrolla, ja de šaddá stuora  giktalus oažžut ruovttoluotta kontrolla. Dan botta go geahččala oažžut ruovttoluotta kontrolla, sáhttet buot eará bealit jávkat ja rájáidbidjan šaddat garraseabbon go livččii dárbbašuvvon. Muhtin gaskavuođas sáhttá de dáhpáhuvvat ahte nubbi dovdá iežas hilgojuvvon.

            Teaksta lea viidásetovddiduvvon Lenz/ Moldrheim 2019 bokte

            Njuike resurssaide

            Jođánisfállu

            • Lávket ovtta lávkki maŋos

              Claudia Lenz bukte

              Bajitoasis (1.3) válddaha ahte kritihkalaš jurddašeapmi lea earret eará ahte sii galget maiddái !sáhttit ipmirdit ahte sin iežaset vásáhusat, oaivilat ja jáhkku sáhttet leat dievasmeahttumat dahje boastut.”

              Jus galgá sáhttit gaskkustit dán dehálaš, iešreflekterejeaddji beali ohppiid kritihkalaš jurddašeamis, nu ahte lea jáhkehahtti, de ferte oahpaheaddji maid máhttit ovdanbuktit dákkár vuođđodovdduid. Son ferte mieđihit hilgut iežas ovdagihtii jurddašuvvon jurdagiid ja dulkomiid.

              Dat sáhttá leat váttis lávket ovtta lávkki maŋos diliin mat vásihuvvojit hástaleaddjin dahje suhttadit. Seammás lea áibbas dárbbašlaš lávket “veahá dobbelii” perspektiivii vai nagoda geahččat dili eará čalmmiiguin ja nuppi olbmo áššiid ja dárbbuid. Jus dan dahká, de soaitá fuomášit juoidá maid ii lean oaidnán dan duohtadilis, ja dat láhčá saji doaimmaheapmái dilálašvuođaid meannudeapmái boahtteáiggis.

              Dás leat konkrehta cavgileamit movt oahpaheaddji, oktagaslaččat dahje ovttas earáiguin, sáhttá geavahit bajitoasi vai sáhttá bidjat iežas praksisa perspektiivii. Nu sáhttá son ieš reflekteret iežas posišuvnna ja iežas seaguheami hástalusaide mat leat ovdagáttuid, olggušteami ja olggobealedoallama  birra:

              Váldde ovtta lávkki maŋos – panihkkaboddu pedagogalaš vejolašvuohtan

              Panihkkaboddu lea dilli go oahpaheaddji dovdá norbmarihkkuma mii duššástuhttá su. Sáhttá lohkat, go oahpaheaddjis ii leat njuolggo strategiija movt dustet dilálašvuođa profešunálalaččat. Panihkkaboddu dovdo oahpaheaddjái maid dovdduidečuohccin: Juogo hárdá su , suhttada dahje soardá.

              Dákkár dilálašvuođat luvvejit dávjá guovtti lágan reageremiid:

              • Duššindahkat ášši, danin go dat vásihuvvo váttisin gieđahallat
              • Garrasit dustet/ ráŋggáštit, bissehandihti suhttadeaddji láhttema.

              Goappašat reagerenmállet unnudit pedagogalaš doaibmanvejolašvuođa dasa ahte rahpat vejolašvuođa reflekteret, gulahallat ja ovdánahttit. Dákkár dilálašvuođain sáhttá danin leat dehálaš ahte ii bargga juoidá dakka viđe, muhto bidjá veahá áiggi guorahallat iežas dovdduid.

              Hástaleaddji dilálašvuođain sáhttá leat dehálaš ahte ii bargga juoidá dakka viđe, muhto bidjá veahá áiggi guorahallat iežas dovdduid.

              Čuovvovaš gažaldagat oainnusmahttet dehálaš perspektiivvaid:

              • Mii mu mielas lea dás suhttadeaddji/ norbmarihkkun?
              • Manin dát nu čuohcá mu dovdduide?
              • Gávdnojit go molssaevttolaš mállet munnje dulkot dán dilálašvuođa?

              Go reflektere iežas jurdagiid ja dovdduid de oažžu oahpaheaddji vejolašvuođa čorget eret dan mii su hehtte vuostáiváldit áššehasaid geat ledje seahkánan dáhpáhussii, konstruktiivvalaččat.

              Dehálaš elemeanta dán iešreflekteremis lea burgit govahallamiid ohppiid birra geat ledje mielde dán dáhpáhusas, ovdalaš dáhpáhusaide seamma ohppiiguin, dahje gáddimiidda ohppiid duogáža birra (“nu dat láve ge …”). Dákkár ovdagihtii jurddašuvvon jurdagat gáržžidit  dulkonvejolašvuođa duođaštussan minstariin mat juo gávdnojit. Dan ovdii go luvvet empáhtalaš sáhkkiivuođa (Maid don duođas oaivvildit dáinna? Maid don háliidit olahit?) ja láhčit vejolašvuođa pedagogalaš doaimmaide, de giddejuvvo uksa gažaldagaide ja gulahallamii.

              Dákkár iešreflekšuvdna sáhttá mielddisbuktit ahte ođđasit árvvoštallá pedagogalaččat gáibideaddji  dilálašvuođaid, mii fas sáhttá jorahit panihkkabottuid pedagogalaš vejolašvuohtan.

              Dása sáhttá hárjánit – okto, dahje bargoustibiiguin. Bargoustibiid bagadallamat mat leat  laktašuvvan dilálašvuođaide maid vásiha, leat ávkkálaččat nu ahte oahppá eret gáidadit váttis pedagogalaš gažaldagaid individuáladásis, ja hukset profešuvdnaehtalaš skuvlakultuvrra. Seammás sáhttá leat njuorasmahtti juogadit dilálašvuođaid main olmmoš oahpaheaddjin ii máhttán pedagogan bargat iežas buoremusa. Máhkaš-áššit sáhttet danin leat veahkkin boahtit sága nala, áinnas máhkašáššit main duohta hástalusat leat vuolggasadjin.

              Geahča hárjehallanmálliid (dárogillii):  Panihkkaboddu neahttasiidu

              Njuike resurssaide

              Jođánisfállu

              • Fápmodiđolašvuohta

                Oahpaheaddjis lea fápmu luohkkálanjas ja eará arenain gos son ovttastallá ohppiiguin. Dát fápmu lea muhtin muddui čadnon oahpaheaddji vejolašvuhtii ráŋggáštit ohppiid: Árvvoštallama bokte, árvosáni bidjama bokte ja skuvlla ortnetnjuolggadusaid bokte. Muhto oahpaheaddji fápmu báidnojuvvo maid su rollas autoritehtalaš rávisolmmožin. Oahpaheaddji sáhttá addit, dahje biehttalit addimis, ohppiide rámi ja dohkkeheami, ja dán vuođul lea oahpaheaddjis maid juoga lágan definišuvdnafápmu ohppiid badjel. Dán fámu sáhttá álkit čatnat ohppiid persovnnalaš iešvuođaide ja duogážii.

                Oahpaheaddji sáhttá addit, dahje biehttalit addimis, ohppiide rámi ja dohkkeheami, ja dán vuođul lea oahpaheaddjis maid juoga lágan definišuvdnafápmu ohppiid badjel.

                Damsgaard čatná oahpaheaddji fápmosajádaga giellafápmui:

                Oahpaheaddjit gullet fidnosuorgái main lea fápmu sihke iežaset posišuvnna ja gelbbolašvuođa dihte. Dan sáhttá geavahit hukset vejolašvuođaid ja maid negatiivvalaš hearrávuođafámuid.  Giela bokte mii dahkat čielggasin maid mii oaivvildit lea veara fokuseret, mii lea eanemus oidnosis ja mii lea duogábealde (Säljö, 2003). Dasa lassin lea dehálaš leat dihtomielalaš das maid Vygotskij muitala leat gaskavuohtan gaskal jurdagiid ja sániid, dahje nuppe ládje daddjon; giela vejolašvuođat váikkuhit jurdagiid ja daguid (Vygotskij, 1967). Nu lea maid gaskavuohta gaskal giela ja fámu.

                Su analysa iešguđetlágan giellafámuin mat oahpaheaddjis leat, ja movt dan sáhttá geavahit huksejeaddji málliin  dahje destruktiivvalaččat, sáhttá addit dehálaš impulssaid oahpaheaddji reflekteremii iežas málle birra movt gulahallá ohppiiguin, bargoustibiiguin ja váhnemiiguin:

                • Čilgenfápmu:

                Giella sáhttá adnot reaidun čilget juoidá mii lea hástaleaddji dahje váttis ipmirdit. Jus dát adno negatiivvalaččat, dego hearrávuođafápmun, de sáhttá dákkár mállet fápmu mearkkašit ahte giella šaddá vearjun ságastallamiin mat leat vuođđuduvvon gažademiide, reaidun rahčamušas oažžut riekta, ja gaskaoapmin go áigu čájehit ovttabealat gova sivvadilálašvuođas.

                • Definišuvdna- ja steampilastinfápmu:

                Go fámu geavaha konstruktiivvalaččat, de lea dákkár fámus sáhka das ahte geassit ovdan ja hupmat positiivvalaččat ohppiid birra. Vuostebeallin dása šaddá jus deattuha negatiivvalaš govaid ohppiin, válddaheami bokte sin iešvuođaid negatiivvalaččat.

                • Generaliseren- ja sirddihanfápmu:

                Hearrávuođafápmu mielddisbuktá dán oktavuođas ahte sirdá negatiivvalaš vásáhusaid ovtta dilálašvuođas nubbái, ja dan bokte bidjá vuordámušaid mat deattuhit negatiivvalaš  dovdomearkkaid ja iešvuođaid oahppis. Dákkár fokusa vuođđun lea dávjá iežas doaivun, ja nu geavahuvvo dat mii lea subjektiivvalaš, vuođđun generaliserejuvvon govaide. Muhto dát fápmu sáhttá maid geavahuvvot buvttadit ođđa vejolašvuođaid. Dalle lea hállu gaskkustit positiivvalaš vásáhusaid. Dalle lea fokus dasa mii doaibmá bures, ja hupmá maid earáiguin dan birra. Ná sáhttá giella mielddisbuktit ahte gávdno generaliseren mii bohciida vejolašvuođaid.

                Damsgaard konkludere mearkkašumi mii oahpaheddjiid ovdánahttojuvvon gielladiđolašvuođas lea, ja ovddasvástádusas iežas giellageavaheami badjel, ja de earenoamážit go ohppiid birra muitala.

                Go oahpaheaddji dovdá iežas fámoheapmin

                Muhtumin sáhttá fápmosajádat mii biddjo oahpaheaddjái, maid spiehkastit das movt oahpaheaddji ieš dovdá iežas fámu. Ovddasteaddjin “almmolaš Norgii”, sáhttá oahpaheaddji vásihit unnit luohttevašvuođa dahje vašolašvuođa iežas vuostá muhtin dovdduid dihte mat ovtta oahppis dahje váhnemis sáhttet leat almmolašvuođa vuostá obbalaččat. Dat sáhttá dáhpáhuvvat vaikko oahpaheaddji persovnnalaččat ii leat dahkan maide nu ahte livččii ánssášan dan.

                Fápmoposišuvdna mii biddjo oahpaheaddjái, sáhttá spiehkastit das movt oahpaheaddji ieš dovdá iežas fámu.

                Dát sáhttá ovdamearkka dihte čuožžilit go unnitloguálbmotoahppi sivahallá oahpaheaddji leat “nállevealaheaddjin” go oahpaheaddji ráŋggášta dahje bidjá garra gáibádusaid. Oahpaheaddji bealistis áigu doaimmahit vuoiggalašvuođa, muhto ohppiin soitet ovdalaččas leat vásáhusat das ahte eai leat vuoiggalaččat meannuduvvon, dahje eai njulgestaga leat ožžon daid seamma vejolašvuođaid go majoritehtaoahppit. Dat ahte ipmirdit ahte reakšuvnnat mat leat oaivvilduvvon iežas persovnna vuostá, duohtavuođas lea stáhtusa birra maid olmmoš ovddasta, ja dat sáhttá addit vejolašvuođa konstruktiivvalaš gulahallamii.

                Cavgileamit reflekšuvnnaide (oktagaslaččat dahje bargoustibiiguin)

                1. variánta:

                Leat go dihtomielalaččat vásihan dákkár oahpaheaddjifámu alddát dahje bargoustibis? (buvtte ovdamearkkaid)

                Movt hálddašit don/ oahpaheaddji iežas fápmoposišuvnna dán dilis?

                Movt livččii oahpaheaddji sáhttán hálddašit buorebut iežas fápmoposišuvnna?

                1. variánta:

                Fuomáš máhkašášši mas lea riidu gaskal oahpaheaddji ja oahppi/ ohppiid.

                Geavat Damsgaard listtu fápmomálliin analyseret máhkašášši – guhte málle oahpaheaddjifámus ovddasta dán máhkašášši?

                Movt, ja livččii go diđolašvuohta dáid fápmomálliid birra sáhttán láhčit oahpaheaddjái pedagogalaš doaibmanvejolašvuođa juste dán dilis?

                 

                Eanet lohkamušat:

                Damsgaard, H. L. (2014): Språkets makt. Spesialpedagogikk 2/2014 https://utdanningsforskning.no/artikler/sprakets-makt/

                Säljö, R. (2003). Læring i praksis: et sociokulturelt perspektiv. København: Hans Reitzels Forlag.

                Vygotskij, L. S. (1967). Thought and Language. Cambridge, Mass.: M.I.T. Press.

              • Kritihkalaš diđolašvuohta máhtu birra (dárogillii)

                Movt olahit epistemalaš vuoiggalašvuođa?

                Máhttu sáhttá leat fámolaš gaskaoapmi vuostálastit boasttuvuođaid ja olahit vuoiggalašvuođa, muhto dat sáhttá maid geavahuvvot dasa ahte bisuha ja vuoiggalažžandahká boasttuvuođaid (geahča fáne Máhttu mii duolbmá dahje friddjandahká (dárogillii)) Danin lea rahčamušas ovdagáttuid ja vealaheami vuostá álo veahá máhtu-ovddas-rahčan elemeanta mielde. Mihttun lea ásahit epistemalaš vuoiggalašvuođa, dakkár vuoiggalašvuođa mii ii geavat duolbmama go hálddaša máhtu.

                Claudia Lenz bukte

                Teoretiske innganger for å opprette epistemisk rettferdighet deler seg i en sosialkritisk og en konstruktivistisk retning – og den avgjørende forskjellen består i synet på sannhet.

                Målet er opprettelsen av epistemisk rettferdighet, altså en ikke-undertrykkende måte å produsere og forvalte kunnskap på.

                Den sosialkritiske retningen er tro mot opplysningens rasjonalitetsidealer. Her anses det som den enkeltes plikt å kritisk reflektere over og bevisstgjøre seg selv og andre om fordomsfulle forestillinger og tankemønstre. På denne måten vil man komme frem til sannferdige fremstillinger av virkeligheten. Basert på erkjennelsen av de falske forestillingene som ligger i fordommene, kan undertrykkende praksiser og strukturer endres.

                Et viktig element i opprettelsen av epistemisk rettferdighet i følge denne tilnærningen, ligger i å anerkjenne vitensformene og innsikten (“testimony”) til marginaliserte grupper som autentiske. De som tidligere kun var objekter for kunnskapsproduksjonen skal dermed anerkjennes og gis makt til å definere seg selv. På denne måten vil et mer sannferdig bilde av disse grupper inngå i en mer sannferdig virkelighetsforståelse, totalt sett.

                Den konstruktivistiske tilnærmingen er ikke opptatt av å (gjen)opprettelse sannheten  marginaliserte grupper som vei for å bekjempe undertrykkelse. Ut ifra den grunnantagelse at sannheter alltid skapes av noen for noen i spesifikke kontekster, handler endringsfokuset i større grad om disse kontekstene. 

                Kampen om epistemisk rettferdighet handler om å endre betingelsene for hvem som anses som troverdig kunnskapsprodusent, hvilken form troverdig kunnskap skal ha og hvor grensen for kunnskap går.

                I et slikt konstruktivistisk perspektiv ligger en skepsis mot den kunnskapen som utgir seg for å være objektiv og nøytral. De som sitter med definisjonsmakt, betrakter de  marginaliserte “andre” for å være fanget i sin begrensede innsikt, mens de egne kunnskaps- og vitensformene konstrueres som universelle. Når derimot all kunnskap anses som betinget, består den kritiske oppgave i å dekonstruere makt-viten og etablere en mer pluralistisk vitensøkonomi. 

                Endring og etablering av epistemisk rettferdighet må i følge denne posisjonen skje på systemisk og kulturelt nivå. Individenes handlingsrom ligger i å etablere forståelsesformer og praksiser som forstyrrer den gjeldende logikken og dermed bidrar til muligheten for systemisk endring. 

                Gjeldende kunnskap om mennesker, sosiale relasjoner eller kulturelle fenomener gjenspeiler det som er mulig å erkjenne og formulere innenfor gitte strukturer og maktrelasjoner

                I en undervisningssammenheng har denne forskjellen store konsekvenser. Skal målet med undervisningen om marginaliserte grupper være å presentere et mest mulig sannferdig og objektivt bilde av denne gruppen, eller å vise hvordan forestillinger om disse gruppene er forvrengt og hvordan det er umulig å beskrive gruppen som helhet? Forskjellen mellom de to posisjonene kan få veldig forskjellig utslag for elevene som tilhører denne gruppen.

                Lærerrollen innebærer en maktposisjon, der hun/han har mulighet til å utøve direkte definisjonsmakt over elevene, for eksempel i vurderings- og eksamenssituasjoner. Lærerens anerkjennelse kan støtte eleven i tilliten til egen kunnskap – eller bryte den ned. Denne posisjonen innebærer et spesielt epistemisk ansvar. Samtidig er  også læreren innrammet i et kunnskaps- og maktsystem som begrenser henne/hans epistemiske handlingsrom – og det epistemiske ansvaret. De forskjellige inngangene beskrevet ovenfor har konsekvenser for forståelsen av hva som kan skape endring.

                Lærerens anerkjennelse kan støtte eleven i tilliten til egen kunnskap – eller bryte den ned

                Epistemisk ansvar – en dydsetisk tilnærming

                En dydsetisk tilnærming til epistemisk ansvar er forankret i en sosialkritisk tolkning, og legger stor vekt på lærerens rolle som forvalter av kunnskap og hans/hennes makt som dørvokter til kunnskapsproduksjon. Dydsetikken forplikter læreren til å sørge for at alle elever har lik tilgang til kunnskap og at hun/han formidler sannferdig kunnskap, uten fordomsfulle forvrengninger.

                « the virtue that can counter testimonial injustice must have the proximate end of neutralizing prejudice in individual knowledge exchanges as well as the ultimate end of learning the truth» (Longair 2017)

                Sannheten oppstår ifølge dette synet ikke bare i det (selv)opplyste individet, men gjennom å la andre stemmer og perspektiver slippe til (testimonial justice). Derfor handler en dydsetisk tilnærming også om å gi elevene taleautoritet og anerkjenne vitensformene de bringer med seg inn i skolen. 

                En dydsetisk tilnærming handler om å gi elevene taleautoritet og anerkjenne vitensformene de bringer med seg inn i skolen. 

                En slik tilnærming legger alt ansvar på det individet som befinner seg i en privilegert epistemisk posisjon. Skal epistemisk rettferdighet være avhengig av det priviligerte individets evne til å justere egne tolkninger og deretter egen kommunikasjonspraksis? 

                I et konstruktivistisk perspektiv legges mindre vekt på lærerens makt som tilrettelegger for sannferdighet. Dette perspektivet kan fatte øye på de systemiske og strukturene maktfaktorene som også betinger lærerens tilgang til og oppfatning av kunnskap og viten. Som konsekvens ligger det epistemiske ansvaret heller i en bevissthet om denne egne betingetheten, og i muligheten for å “forstyrre” og destabilisere systemet, der det får utslag som epistemisk urettferdighet eller vold.

                Med dette er det epistemiske ansvaret ikke helt løsrevet fra den individuelle læreren, men det må ses i en større sammenheng – der skolen som institusjon er et viktig element.

                Epistemisk ansvar og epistemisk rettferdighet i skolen

                I en skolekontekst kan samtlige dimensjoner av epistemisk urettferdighet [lenke til teksten om dette/ på «mekanismer» siden] gjøre seg gjeldende.

                De grunnleggende spørsmålene lærere og ledelsen burde reflektere over:

                • Hvordan kan historiske og samtidens forestillinger om noen grupper som mindre intelligente, irrasjonelle eller mindre tilregnelige prege praksiser på vår skole?
                • Hvordan kan skolen bidra systematisk til å støtte alle elever i å oppfatte seg selv som kunnskapsaktører og anerkjenne andre som likeverdige deltakere i kunnskapsproduksjonen?

                Her er noen forslag til refleksjon over epistemisk urettferdighet i en skolekontekst:

                Lærerens egne forhåndsantakelser om elever, foreldre, kolleger:

                • Hvor ligger lærerens blinde flekk og fordommer når det gjelder å oppfatte og anerkjenne elevenes kunnskap, erfaringer og tolkninger som relevante og gyldige (eksempel historie / nasjonalisme, eurosentrisme)

                 

                Læremidler:

                • Hvordan bidrar kunnskapen som formidles til å skape og opprettholde andregjøring (eksempel essensialisering av kulturer, grupper) og fordommer?
                • Hvordan gjenspeiler kunnskapen som formidles erfaringene til noen elever, men usynliggjør andres? Hvordan kan noen elever identifisere seg som handlende aktører, mens andre plasseres som passive objekter?

                 

                Undervisnings-, vurderings og eksamenspraksis:

                • Hvordan plasserer gjeldende kunnskapsformer og -praksiser noen grupper og individer som vitende/sannferdig og andre som uvitende/usannferdig (eksempel: feministisk kritikk mot dikotomien «fornuft/mann» vs. «følelser/kvinne»)
                • Hvordan devalueres noen gruppers erfaringer, vitens- og uttrykksformer?
                • Hvordan ekskluderer institusjonelle og strukturelle føringer elever fra deltagelse og skaper barrierer for å lykkes (eksempel opptakskriterier, eksamensformer)?

                 

                Litteratur

                Bunch, Allie J. (2015) “Epistemic Violence in the Process of Othering: Real-World Applications and Moving Forward,” Scholarly Undergraduate Research Journal at Clark: Vol. 1 , Article 2. Available at: https://commons.clarku.edu/surj/vol1/iss1/2

                Fricker, Miranda (2007) Epistemic Injustice. Power and the Ethics of Knowing

                Holliman, R. (2017) Engaged research as a route to epistemic justice

                http://www.open.ac.uk/blogs/per/?p=7813

                Medvecky, F. (2017). Fairness in knowing: Science communication and epistemic justice. Science and Engineering Ethics, 

                https://doi.org/10.1007/s11948-017-9977-0.

                 

              Resurssat

              Sile ohcama
              Sile ohcama Lukk og vis resultat
              Ceahkki
              Fága
              Resursajoavku
              Gurre ohcanfiltera