Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta

Identitehta lea earret eará dan birra ahte geat mii leat, makkár árvvut mis leat ja geasa dahje masa mii gullat. Dás gávnnat fágaávdnasiid ja hárjehusbihtáid mat sáhttet gilvit reflekšuvnnaid identitehta ja girjáivuođa birra. Lea olmmošlaš ipmirdit iežas ja eará joavkkuid eanet ovttaláganin siskkobealde go dan maid dat duođas leat. Danin lea iežas birra reflekteren dehálaš gelbbolašvuohta eastadanbarggus.

Njuike oahpahanvuoruide ja eará relevánta resurssaide.
  • Identitehta, máŋggakultuvrralašvuohta ja kulturgaskasaš gelbbolašvuohta

    Identitehta lea doaba mii lea sihke lossat ja doaba bohciiduvvon dovdduin – dat gávdnojit ollu ja muhtin muddui vuostálas govahallamat das maid dat mearkkaša. Oktasaš goitge lea ahte identitehta lea dan birra ahte “leat ieš guhkit áiggi badjel”, nappo ahte juoga lea stáđis ja álki fas dovdát. Dát sáhttá guoskat ovtta indiviidii dahje ovtta jovkui.

    Claudia Lenz bokte

     

    Vuođđomearkkašahtti dahje dynámalaš identitehtaipmárdus?

    Ipmárdusat ahte identitehta lea čadnon juoga bistevažžii guhkit áiggi badjel, sáhttá jurddašuvvot máŋgga ládje. Bisánan dahje vuođđomearkkašahtti ipmárdus identitehtas eaktuda siskkoža mii ii rievdda, vaikko makkár olggobeale áššit čuhcet dasa. Dynámalaš identitehtaipmárdus eaktuda ahte indiviida ovdána ja hábmejuvvo olggobeale váikkuhusaid vuođul.

    Joavkoidentitehta eaktuda ahte eanet olbmuin leat vuđolaš oktasašdovdomearkkat mat čatnet sin oktii.

    Dat gávdnojit ollu gaskasajádagat. Muhto go identitehtadoaba geavahuvvo joavkkuide, de oažžu dát erohus oalle garra váikkuhusaid. Joavko- dahje kollektiivvalaš identitehta eaktuda ahte eanet olbmuin leat vuđolaš oktasašvuođat mat dollet sin ovttas ja mielddisbuktet gullevašvuođa ja oktavuođa. Gažaldat šaddá dalle ahte leat go dát čadnon iešvuođaide mat mis leat riegádeami rájes (omd. čearddalašvuhtii), iešvuođaide maid sáhttá jurddašit ahte leat bistevaččat guhkit áiggi badjel (omd. oktasaš árbevierut), dahje iešvuođaide mat gullet  eanet rabas kategoriijaide dego oktasaš beroštumit ja oktasaš bargomállet (omd. fidnosurggiide).

    Nuppe ládje daddjon, govahallamat joavkoidentitehta birra sáhttet vuolgán vuođđomearkkašahtti dahje dynámalaš kulturipmárdusas. (Kymlicka 1995; Mishler ja Pollack 2003, ). Dás lea ollu dadjamuš govahallamiidda gullevašvuođas ja oktavuođas. Jus eavttut gullat ovtta mii-jovkui leat sajáiduvvon iešvuođaide mat čatnasit biologiijii dahje jurddašuvvon rievdameahttun árbevieruide, de lea hui váttis ođđa olbmui šaddat oassin dán joavkkus.

    Cora Alexa Døving (2014) válddaha movt govahallamat “asehis kultuvrra” ja “assás kultuvrra” birra leat vuođđun goabbatlágan jurddašemiide kollektiivvalašidentitehta birra ja gullevašvuođa birra. “Asehis kultuvra” lea vuođustuvvon juoga masa olbmuin geain lea hui iešguđetlágan duogáš, sáhttá leat oktasaš dahje man birra sáhttet soabadit, ja sáhttá leat eanet sajusteaddji go “assás kultuvra” mii eaktuda ovttastuvvamiid áššiin mat leat riegádeami rájes dahje árbejuvvon, ja dan vuođul hui olggušteaddjit.

    Vuođđomearkkašahtti Dynámalaš
    Stáđis ja čielga kultuvrralaš árbevieruid ja joavkkuid (oktavuođaid) leahkin Leahkin kultuvrralaš mearkkašanvuogádagain ja ovdanbuktimiin mat rievddadit ja badjálastet.
    Gullevašvuohta muhtin dihto kultuvrralaš jovkui mearrida identitehta beroškeahttá dilálašvuođain Iešguđetlágan identitehtaoainnut sáhttet šaddat guovddážii molsašuddi konteavsttain
    Iešguđetlágan kultuvrralaš joavkkuin galggašedje earenoamášrievttit servodagas vai sáhttet bisuhit iežaset identitehta Universála vuoigatvuođat galggašedje addit vejolašvuođa juohke indiviidii searvat aktiivvalaččat servodagas beroškeahttá kultuvrralaš gullevašvuođa

    Identitehta = seammalágan?

    Identitehtajurddašeamis lea fokus ovttaláganvuhtii (leat ideanttalaččat = leat áibbas  ovttaláganat). Dat mii de lea earalágan, šaddá jođánit dat mii spiehkasta, ii heive jovkui dahje muosehuhttá. Joavkogovahallamiid ja joavkoidentitehta konteavsttas lea dávjá nu ahte ipmárdus “ovttaláganat siskkobealde” ja “erohusat joavkkuid gaskka” vuoitá. Kulturgaskasaš oahppan bidjá gažaldatmearkka dákkár eavttuide.

    Girjáivuođa dohkkeheapmi ferte mielddisbuktit dohkkeheami das dahje sus mii lea earálágan. Muhto: Maid mearkkaša duođas “leat earálágan”, ja gii lea “earálágan”?

    Midjiide lea hui álki bidjat ovttaláganvuođamearkka gaskal doahpagiid “girjáivuohta” ja “máŋggakultuvrralaš”: sii guđet leat earáláganat, leat dat geat leat apmasat, sis geain lea eará čearddalaš dahje kultuvrralaš duogáš. Muhto dán perspektiivvas gávdno gillár: Sii guđet definerejuvvojit earaláganin šaddet apmaseabbon go duohtavuođas leat dahje háliidit iežaset defineret danin go fokus lea biddjon juste dasa mii lea amas.

    Sii guđet definerejuvvojit earaláganin šaddet apmaseabbon go duohtavuođas leat dahje háliidit iežaset defineret

    Naba “mii-joavku”? jus girjáivuohta ipmirduvvo leat erohussan joavkkuid gaskka de sáhttá dan boađus šaddat ahte erohusat joavkku siskkobealde eai juogo mieđihuvvo dahje eai dohkkehuvvo. Govahallan homogena, stáđis ja lohkkašuvvan joavkoidentitehtain sáhttá šaddat hehttehussan birrasii mii lea árvvas ja rabas danin go iešguđetlágan ipmárdusat, eallin- ja doaibmandábit geahčastuvvot spiehkasteapmin, dahje maiddái “beahttimin”.

    Govahallan homogena, stáđis ja lohkkašuvvan joavkoidentitehtain sáhttá šaddat hehttehussan birrasii mii lea árvvas ja rabas.

    Nuppiin sániin: Maiddái sosiála joavkkuid ja servodagaid siskkobealde dahket govahallamat bistevaš joavkoidentitehtaid ja čielga joavkogullevašvuođa birra ahte šaddet vuostálasvuohtan pluralisttalaš ja demokráhtalaš kultuvrras mas lea girjáivuohta.

    Bissehuvvon joavkoidentitehta hehtte oktagaslaš geahččaladdama.

    Bajásšaddat birrasis mas lea bissehuvvon joavkogovahallan mas “mii” šaddat vuostálasvuohtan “sii”-jovkui  rievida sihke sus guhte gullá siskkobealjovkui dahje biddjo dasa ja sus guhte gullá dahje biddjo olggobealejovkui, vejolašvuođa geahččaladdat iežas individualitehta ja iežas vejolašvuođa searvat oktavuhtii juste nu go son ieš lea. Jus “mun” ráhkaduvvo vuostebeallin vašálaš, várálaš ja romes nubbái, de bisuhuvvo dát govahallan nuppis hui dárbbašlažžan vai sáhttá iešgova seailluhit.

    Dát speadjalastojuvvo dutkamis joavkofokuserejuvvon vašálašvuođa birra nu go ovdanbuktojuvvo raporttas  Intolerance, prejudice and discrimination. A European report (2011): Dárbu vašálašgovvii mannába giehtalaga dárbbuin iežas bajideapmái ja dárbbuin čielga ja “ráidnasiin”, go árvvoštallá identitehta ja gullevašvuođa. Diehttelasat sáhttet govahallamat ja dovddut leat sihke rievttalaččat, doaibmi ja dárbbašlaččat go ovttaskas olmmoš galgá gávdnat iežas saji váttis máilmmis. Muhto seammás lea juste dát váttis máilbmi mii gáibida gelbbolašvuođa jurddašit ja dásset dáid govahallamiid.

    Girjáivuohta ii leat áittan ii ge mihkke man galgá ávvudit; dat lea duohtavuohta masa olmmoš čađat unnit eanet bidjá fuomášumi.

    Easttadeaddji bargu nállevealaheami vuostá, antisemittismma vuostá ja eará mállet joavkovuođustuvvon vašálašvuhtii ferte hástalit giddejuvvon ja bisánan ovdagáttuid identitehtaid ja gullevašvuođaid birra. Muhto ii leat sáhka dušše almmustahttit man boastut ovdagáttut leat. Lea dehálaš čujuhit vásáhusaide main lea positiivvalaš molssaeaktu ja divvut saji daidda: Girjáivuohta ii leat ii áitta, ii ge mihkke man galgá ávvudit; dat lea duohtavuohta masa olmmoš čađat unnit eanet bidjá fuomášumi. Girjáivuohta sisttisdoallá sihke hástalusaid, eahpesihkarvuođa ja soaitimis maid duššástuvvama. Muhto vel eanet addá dat vejolašvuođa ovdánit jus ii lásse iežas bistevaš govahallamiidda iežas birra ja “daid nuppiid” birra.

     

    Girjjálašvuohta

    Døving, Alexa (2014) Kampen om “en mislykket integrering”. Samtiden03 / 2014 (Volum 122) s. 40-49

    Huber, Joseph (red.) (2012). «Intercultural competence for all. Preparation for living in a heterogeneous world.» Pestalozzi series No. 2. Council of Europe Publishing.

    Kristeva, Julia. (1991). Stangers to Ourselves. New York: Columbia University Press.

    Kymlicka, W. (1995): Multicultural Citizenship, Oxford: Clarendon Press.

    Mishler, W., Pollack, D. (2003). On culture, thick and thin: toward a neo-cultural synthesis. In: Pollack, D., Jacobs, J., Muller, O., Pickel, G. (eds.) Political Culture in Post-Communist Europe: Attitudes in New Democracies, pp. 237–256. Ashgate, Aldershot

    Zick, A., Kupper, B., & Hovermann, A. (2011). Intolerance, prejudice and discrimination. Berlin: Forum Berlin. http://library.fes.de/pdf-files/do/07908-20110311.pdf

    Njuike resurssaide

    Jođánisfállu

    • Iešguđetlágan girjáivuođaipmárdusat

      Girjáivuođa sáhttá máŋgga iešguđet ládje ipmirdit. Oahpaheaddji ferte máhttit suokkardit maid dat mearkkaša, iešguđet lágan vejolašvuođaid ipmirdit girjáivuođa ja makkár mearkkašupmi das lea ohppiide.

      Baskkes ipmárdussii girjáivuođas, lea addon kultuvrralaš erohusaid vuolggasajis, ja fas viiddis ipmárdus dovddahuvvo das go girjáivuohta guoskkaha buot erohusmálliid.

      Binta Jammeh bokte

       

      Girjáivuohta – doaba mas leat máŋga čilgehusa

      Dán áiggi oahpaheaddjit leat geatnegahtton ovddidit ja heivehit girjáivuođa skuvllas (Máhttodepartemeanta, 2015). Oahpaheaddjit galget sihkkarastit searvadahtti oahppanbirrasa mii lea huksejuvvon demokráhtalaš prinsihpaid nala, váikkuhit dasa ahte buot oahppit besset váldit oasi iežaset identitehtahuksemis, ja movttiidahttit ohppiid aktiivvalaš mielborgárvuhtii (Máhttodepartemeanta, 2015).

      Doaba “girjáivuohta” lea ollu digaštallojuvvon. Earret eará leaba Westerheim ja Hagatun (2015) problematiseren doahpaga geavaheami oahpahuspolitihkalaš stivrendokumeanttain. Soai ákkastallaba ahte lea eahpečielggas makkár árvovuođus ja teorehtalaš vuolggasajis doaba girjáivuohta lea boahtán (22). Viidáseappot lea doaba moitojuvvon ahte lea falletmeahttun, mearritmeahttun ja gudnesátni (Borchgrevink & Brochmann, 2008).

      Girjáivuohta lea mearritmeahttun doaba.

      Nuppiin sániin sáhttá orrut dego hui moalkás bargu profešuvdnadoaimmaheddjiide skuvllas sajustit doahpaga geavaheami jierpmálaččat. Dás ovdanbuktit mii guokte ipmárdusa girjáivuođas ja čájehit soames geažidemiid mat iešguđetlágan lahkonemiin leat skuvlaoktavuođas girjáivuhtii.

      Girjáivuohta lea mearritmeahttun doaba (Brochgrevink & Brochmann, 2008). Doaba gávdno sihke deskriptiivalaš (eahpečielga) ja normatiiva hámis. Eahpečielga govahallan muitala ahte doaba sáhttá válddahit molsašuvvamiid hámiid. Normatiiva govahallan mearkkaša ahte doaba čadno árvvuide mat ovdanbuktojuvvojit demokráhtalažžan (Westerheim & Hagatun, 2015).

      Baskkes ipmárdus girjáivuođas

      Baskkes ipmárdusa vuolggasadjin girjáivuođas leat kultuvrralaš erohusat, dakkár oktavuođain go kultuvra lea čadnon čearddalaš, nationála ja oskkolaš gaskasázuide. Dákkár ipmárdusas girjáivuođas boahtá olmmoš bidjat eanet fuomášumi iešguđetlágan kultuvrraide ja girjáivuhtii. Lea dehálaš dohkkehit dákkár kategoriijaid mearkkašumi vai sáhttá sihkkarastit skuvlla gos buot ohppiin lea seamma vejolašvuohta lihkostuvvat.

      Kultursensitiiva pedagogihkas lea das sáhka ahte hábme oahpahusmálliid maid sisdoallu ja metodat heivehuvvojit ohppiid kultuvrralaš duogážii.

      Dan dáfus sáhttá baskkes ipmárdus girjáivuođas váikkuhit iešguđet kultuvrraid ovddideapmái, ja dan bokte váikkuhit dasa ahte doaimmahuvvo kultursensitiiva pedagogihkka. Dat mearkkaša ahte hábme oahpahusmálliid maid sisdoallu ja metodat heivehuvvojit ohppiid kultuvrralaš duogážii (Banks, 2009, Koij, 2014 ja Phil, 2010) ja oahpahusmálliid main oahpahuvvo kultuvrra birra ja dan čađa. Dás sáhttá leat sáhka oahpponeavvuin mat geavahuvvojit, ovdamearkka dihte girjjit ja filmmat mat geavahuvvojit oahpahusas. Das sáhttá maid leat sáhka das ahte makkár kultuvrralaš referánssaid oahpaheaddji geavaha oahpahusas. Baskkes ipmárdus girjáivuođas sáhttá mielddisbuktit ahte biddjo fuomášupmi kultuvrii ja kulturerohusaide ja dan bokte čalmmustahttit movt kultuvra ja kultuvrralaš duogáš mearkkašit ohppiid skuvlavázzimii.

      Baskkes ipmárdusas girjáivuođas leat aŋkke muhtin ráddjehusat. Vuosttažettiin guoská dat govahallamiidda go kultuvra geavahuvvo čilgenmodeallan iešguđetlágan olahusaide mat ovdanbuktojit skuvllas (May, 2009, Mikander et al, 2018, Fraser & Honneth, 2009). Fokus kultuvrii sáhttá leat váttis, earret eará dan dihte go dat sáhttá sisttisdoallat vuođđomearkkašandahkki váikkuhusaid: Oahppit sáhttet ipmirduvvot ovddasteaddjin iežaset navdojuvvon kultuvrras, ja girjáivuohta čearddalaš dahje oskkolaš joavkkuid gaskkas sáhttet vajálduvvot.

      Kultursensitiivvalaš pedagogihkka okto ii nagot dustet buot lágan sosiála iešguđetláganvuođaid.

      Kultursensitiivvalaš pedagogihkka okto ii nagot dustet buot lágan sosiála iešguđetláganvuođaid. Lahkonanvugiin main kultuvra lea guovddážis sáhttá risikeret ahte ii doahttal fápmostruktuvrraid ja mearrideaddjidiliid mat gávdnojit servodagas (Kooij, 2014). Dat mearkkaša ahte girjáivuođaipmárdus mii oaidná dušše kultuvrra, sáhttá dagahit materiálalaš ja struktuvrralaš sierraláganvuođaid ovdii (May, 2009). Dalle mii risikeret ahte dákkár ipmárdus čiehká materiálalaš erohusaid dahje mearkkašumiid sosiálalaččat ráhkaduvvon earuhansárgáin nu go náli, sohkabeali, luohká ja soju (Phil, 2010, Røthing, 2017, May, 2009). Dát lea juoga mii šaddá dehálažžan go bargat dainna systemáhtalaččat, jus áigut olahit skuvlla mii lea searvadahtti. Nuppiin sániin sáhttá baskkes girjáivuođaipmárdus šaddat hehttehussan jus mii háliidit hástalit mekanismmaid mat huksejit iešguđetláganvuođaid ja áššiid mat mielddisbuktet unnit deháleabbon dahkama skuvllas.

      Viiddis ipmárdus

      Viiddis ipmárdusa dovdomearkkat girjáivuođas leat go girjáivuođas lea sáhka buot lágan erohusaid birra. Dat mearkkaša ahte girjávuođas ii leat sáhka dušše čearddalaš, nationála ja oskkolaš erohusaide, muhto viidát variašuvnnaid birra. Skuvlaoktavuođas sáhttá dalle leat sáhka earret eará sohkabeali birra, identitehta, luohká ja seksuála soju birra. Viiddis ipmárdus girjáivuođas sáhttá leat mielde čalmmustahttime eanet oainnuid girjáivuođa birra.

      Go girjáivuođas ii leat šat sáhka dušše čearddalaš ja oskkolaš girjáivuođa birra, de bovdejuvvojit profešuvdnadoaimmaheaddjit gieđahallat buotlágan nuppástemiid skuvllas.

      Go girjáivuođas ii leat šat sáhka dušše čearddalaš ja oskkolaš girjáivuođa birra, de bovdejuvvojit profešuvdnadoaimmaheaddjit gieđahallat buotlágan nuppástemiid skuvllas. Viiddis lahkoneapmi girjáivuhtii addá dan bokte vejolašvuođaid hástalit govahallamiid mat buvttadit mii- ja dii-joavkkuid, govahallamiid  mat ráhkadit earuhanlinnjáid gaskal min ja daid earáid ja mii bovde čielggadit váttis beliid das mii lea “normála”.

      Dat mearkkaša beaivválaš barggus ahte mii geahččalit buvttadit kritihkalaš dihtomielalašvuođa ásahuvvon govahallamiidda ja generaliseremiidda (Kumashiro, 2002, Røthing, 2017). Dat sáhttá ovdamearkka dihte leat govahallan das mii guorahallá maid dat máksá leat “norgalaš”, govahallamat  seksualitehtas ja seksuála sojus, sohkabealenorpmat, ovdagáttut ja stereotiippalaš ovdanbuktimat joavkkuin dahje identitehtain. Viiddis ipmárdusas girjáivuođas sáhttet maid iešguđetlágan konteavsttaid mearkkašumit boahtit oidnosii . Das oaivvilduvvo ahte okta ja seamma olmmoš sáhttá gullat juogo majoritehtii dahje unnitlohkui iešguđetlágan dilálašvuođain ja konteavsttain. Viiddis girjáivuođaipmárdusas ja buotbealat jurddašeamis (Røthing, 2017), sáhttit mii oahpaheaddjin dan bokte almmustahttit movt iešguđetge sosiálalaččat dahkkon kategoriijain lea mearkkašupmi iešguđetge dilálašvuođaide. Oahpaheddjiide ja ohppiide sáhttá dát mielddisbuktit ahte ožžot buoret ipmárdusa das ahte nuppásteamis ja duolbmamis leat máŋga beali, lea seađas ja máŋggabealat.

      Hástalus viiddis ipmárdusain girjáivuođas lea ahte sáhttá šaddat dakkár man ii sáhte rohkkáhit (Borchgrevink & Brochmann, 2008). Váikkuhus das lea ahte doaba ii mielddisbuvtte systemáhtalaš gieđahallama searvadahttinbargguin ii ge rievdat proseassaid main duolbman lea guovddážis. Danin lea vealtameahttun ahte oahpaheaddjit ja skuvlajođiheaddjit háhket alcceset dihtomielalašvuođa das mii guoskkaha girjáivuođa, nu ahte doaba ii šatta rohkkátmeahttun ja váttis geavahit (Westerheim & Hagatun, 2015, Ese, 2013).

       

      Girjjálašvuohta

      Banks, J.A (2009). The Routledge international companion to multicultural education. Routledge.

      Borchgrevink, T., & Brochmann, G. (2008). Mangfold uten grenser. Samtiden, 3, 22-31. 

      Byram, M. (2008). From foreign language education to education for intercultural citizenship: Essays and reflections. Clevedon: Multilingual Matters

      Deardorff, D.K. (2004). The identification and assessment of intercultural competence as a student outcome of internationalization at institutions of higher education in the United States (Doktoravhandling, Norh Carolina State University). Hentet 12.04.2019. Fra:https://repository.lib.ncsu.edu/bitstream/handle/1840.16/5733/etd.pdf?seque

      Ese, J. (2003). Hva er mangfold? Mangfold og ulikhet i et læringsperspektiv. Universell. 

      Fraser, N. (2003). Social justice in the age of identity politics: Redistribution, recognition and participation. I N. F. Honneth, Redistribution or Recognistion? (ss. 9-48) London: Verso. 

      Jammeh, B.V (2019) Mangfoldskompetanse i samfunnsfag: læreres forståelser og erfaringer med mangfold og mangfoldskompetanse (Mastergradavhandling, Universitet i Oslo) Hentet fra: https://www.duo.uio.no/bitstream/handle/10852/70149/Masteroppgave-Binta-Victoria-Jammeh-Duo.pdf?sequence=1&isAllowed=y

      Kooij, K. S. (2014). Flerkulturell pedagogikk. I J. H. Witten, Pedagogikk- en grunnbok (ss. 584-599). Cappelen Damm AS. 

      Kumashiro, K. (2002). Troubling Education. New York: Routledge.

      Kunnskapsdepartementet. (2015). Generell del av lærerplanen. Hentet fra: https://www.udir.no/laring-og-trivsel/lareplanverket/generell-del-av-lareplanen/

      May, S. (2009). Critical multiculturalism and education. I J. A. Banks, The Routledge international companion to multicultural education (ss. 53-68). Routledge.

      Mikander, P., Zilliacus, H., & Holm, G. (2018). Intercultural education in transition: Nordic perspectives. Education Inquiry, 9(1), 40-56.

      Phil, J. (2010). Etnisk mangfold i skolen. Universitetsforlaget. 

      Portera, A. (2008). Intercultural education in Europe: epistemological and semantic aspects. Intercultural education, 19(6), 481-491.

      Røthing, Å. (2017). Mangfoldskompetanse perspektiver på undervisning i yrkesfagene. Cappelen Damm Akademisk.

      Skrefsrud, A.T. (2018). Pedagogikk og elevkunnskap i en mangfoldig skole. I Schjetne, E. & Skrefsrud, A.T (Red.), Å være lærer i en mangfoldig skole: kulturelt og religiøst mangfold, profesjonsverdier og verdigrunnlag. (1. Utgave, s. 22-36) Oslo: Gyldendal.

      Tolo, A. (2014). Utforming av utdanningspolitikk på det flerkulturelle området. I K. Westrheim & A. Tolo (Red.), Kompetanse for mangfold: om skolens utfordringer i det flerkulturelle Norge, 96-118.

      Westerheim, K. Hagatun, K. (2015). Hva betyr «kompetanse for mangfold» i utdanningssystemet? – Et kritisk perspektiv på mangfolds diskursen. Norsk pedagogisk tidsskrift.

      Njuike resurssaide

      Jođánisfállu

        Guoskevaš materiála

        Earisteapmi

      • Iežas identitehta birra jurddašit

        Dasa gáibiduvvojit gálggat oaidnit iežas olggobealečalmmiiguin ja bidjat gaskka alcces, jus galgá sáhttit jurddašit iežas identitehta birra, gii son lea ja makkár árvvuid son eaiggáda.

        Claudia Lenz bokte

         

        Lea dehálaš reflekteret iežas identitehta birra ja dahkat iežas dihtomielalažžan das man olu hámit dán identitehtas leat, vai ii hiŋgalaste earáid gitta joavkokategoriijaide. Dát gáibida ahte “eaidala” iežas. 1991 girjjis Stranger to Ourselves  čállá Julia Kristeva:

        Strangely, the foreigner lives within us: he is the hidden face of our identity, (..) By recognizing him within ourselves, we are spared detesting him in himself. A symptom that precisely turns “we” into a problem, perhaps makes it impossible, the foreigner comes in when the consciousness of my difference arises, and he disappears when we all acknowledge ourselves as foreigners, unamenable to bounds and communities. (s. 1)

        Kristeva čujuha dás dárbui leat rabas iežas- árvvoštallama ektui, ieškritihka ja heahkastuvvama ektui go suokkarda gii son ieš lea. Áigumuš dáinna lea:

        • Dohkkehit beliid alddis mat iežas mielas eai leat nu vuohkkasat
        • Birgehallat dainna mii lea amas, diehtemeahttun, iežas leahkimiin.

        Dát guoská hui árgabeaivásáhusaide. Mii ráhkadit alccemet dábiid movt mii ovttastallat iežaineamet seamma ládje go movt mii ovttastallat earáiguin. Muhto lea vejolaš rievdadit dáid dábiid, ja muhtumin bággejit vuordemeahttun dáhpáhusat ahte mii aktiviseret beliid alddámet maid eat báljo diehtán ge ahte mis leat.

        Min identitehta gáibida ahte mii leat apmasat alccemet (Julia Kristeva)

        Ovdagáttuid ja joavkovašuheami eastadeamis lea earenoamáš dehálaš čalmmustahttit movt dat lea dohkkehit ahte gávdnojit unnit vuogas bealit alddámet.  Dutkan mii -joavko- ja dii- joavkodynamihka birra (Tajfel ja Turner 1979) čájeha ahte ollu negatiivvalaš válddaheamit biddjojit dii- jovkui, ja mii- joavku sáhttá bisuhit iešgova go leat dákkár mihtilmasvuođaid haga. Kritihkalaš iežas- árvvoštallan sáhttá dahkat vejolažžan dohkkehit ahte negatiivvalaš attribuhtat maiddái gávdnojit alddis dahje “mii” joavkkus. Dákkár ipmárdus sáhttá njeaidit vašálašgova, ja doaibmat vuođđun dáid beliid gieđahallamii, rievdadit min doaladumiid, dovdduid, jurdagiid ja daguid – šaddat dakkár olmmožin makkárat háliidit leat. Ná lea reflekšuvdna iežas identitehta birra čadnon unohasvuođa pedagogihkkii. (Røthing 2019).

        Okta ovdamearka: Sihkkarit ii gávdno olmmoš geas eai leat ovdagáttut. Muhto dat ii mearkkaš seamma go dohkkehit ovdagáttuid. Lea baicca nuppe ládje: Ii leat dušše  ideologalaččat oskkoldas “nállevealaheaddji” dahje “antisemitta” mii lea váttisvuohtan – buot ovdagáttut leat mielde hukseme rájiid ja doallame olbmuid olggobealde. Hástalus šaddá de juste ahte ii dušše dohkket ovdagáttuid normálan, muhto geahččala gieđahallat daid ja njulget daid nu ahte dat sirrejit unnimus lági mielde.

        Go nubbi šaddá eaiggát váttis dovdomearkkain maid mii eat hálit dahje sáhte dohkkehit alddámet dahje min servodagas, de bohtet váikkuheaddjifámut doibmii. Min dáidu kritihkalaš iešreguleremii gahččá čoahkkái ja bisuheapmi idealiserejuvvon govahallamis mus/ mis šaddá eanet ja eanet sorjavaš ahte govahallan nuppis lea negatiivvalaš. Heajos vierut jorragohtet.

        Iežasárvvoštallan iežas identitehta birra sáhttá mielddisbuktit ahte oainniha ja unnida joavkojurddašeami mekanismmaid.

        Návccat reflekteret iežas birra ja iežas identitehta birra sáhttet mielddisbuktit ahte oainniha ja cuvke joavkojurddašeami mekanismmaid. Go árvvoštallá eará vejolašvuođaid hukset govahallamiid ja máhtu iežamet birra, sáhttit mii ráhkadit suddjenmekanismmaid vašis váikkuheaddjifámuid vuostá, nu go mii oaidnit daid ovdagáddobuvttadeamis ja joavkovaššivuođas.

         

        Girjjálašvuohta:

        Kristeva, Julia (1991). Strangers to Ourselves. New York: Columbia University Press

        Tajfel, H., & Turner, J. C. (1979). An integrative theory of inter-group conflict. I W. G. Austin & S. Worchel (Red.), The social psychology of inter-group relations (ss. 33–47). Monterey, CA: Brooks/Cole.

        Røthing, Åse. (2019). «Ubehagets pedagogikk» – en inngang til kritisk refleksjon og inkluderende undervisning?. FLEKS – Scandinavian Journal of Intercultural Theory and Practice, 6(1), 40-57. https://doi.org/10.7577/fleks.3309

      • Girjáivuođagelbbolašvuohta

        Jus galgá lihkostuvvat barggus háhkat searvadahtti ja luvvejeaddji skuvlla, de lea girjáivuođagelbbolašvuohta dehálaš. Oanehaččat čilgejuvvon, de mielddisbuktá girjáivuođagelbbolašvuohta  konkrehta máhtu girjáivuođa birra, fápmokritihkalaš perspektiivvaid geavaheami birra ja fuomášangálggaid mohkkáivuođain. (Røthing, 2017:19). Girjáivuođagelbbolašvuohta sisttisdoallá maid miellaguoddoipmárdusa  (Skrefsrud 2018:33). Dat lea dan birra ahte olmmoš oahpaheaddjin nákce hástalit fápmostruktuvrraid servodagas mat hehttejit ohppiid lihkostuvvat iežaset juvssuiguin skuvllas.

        Binta Jammeh bokte

         

        Iešguđetlágan ipmárdusat girjáivuođagelbbolašvuođas

        Ohppiide sáhttá girjáivuođagelbbolašvuohta leat dat ahte máhttet ovttasdoaibmat earáiguin (Portera, 2008). Das lea sáhka searvama birra rievddadanproseassain maid ulbmil lea rievdadit olggušteaddji doaibmandábiid ja vealaheaddji struktuvrraid. Ja maiddái gálggat ja dáhttu doaimmahit juoidá go deaivida duolbmumiin (Kumshiro, 2002). Dán dáfus lea girjáivuođagelbbolašvuohta viiddis, eai ge gávdno makkárge čielga definišuvnnat das ahte mii girjáivuođagelbbolašvuohta lea. Dat lea baicca nu ahte gávdnojit ollu perspektiivvat girjáivuođagelbbolašvuođas.

        Ohppiide sáhttá máhtu birra ahte movt ovttasdoaibmat earáiguin leat girjáivuođagelbbolašvuohta

        Čuovvovaččat ovdanbuktojuvvojit guokte lahkoneami girjáivuođagelbbolašvuhtii, vai sáhttá váikkuhit háhkat dihtomielalašvuođa ja ovddideami profešuvdnagelbbolašvuođas go dat deaivida girjáivuođain: indiviidadiđolaš girjáivuođagelbbolašvuohta ja strukturdiđolaš  girjáivuođagelbbolašvuohta.

        Indiviidadiđolaš girjáivuođagelbbolašvuohta

        Indiviidadiđolaš girjáivuođagelbbolašvuođa vuolggasadji lea ovttaskas olmmoš ja ovttaskas  olbmo attáldagain ja máhtuin (Jammeh, 2019). Dat sáhttá ovdamearkka dihte leat miellaguoddoráhkadeaddji bargu oktagaslaš ovdagáttuiguin, dahje hárjeheapmi oažžut máhtu ovttasdoaibmama birra earáiguin geat leat earáláganat go ieš.

        Individuála lahkoneapmi girjáivuođagelbbolašvuhtii lea ulbmilastojuvvon ohppiide ja movt oahppit galget ovdánit ja movt sii galget movttiidahttojuvvot leat oassin servodagas. Dat mearkkaša ahte bargá siskkobealde sajáiduvvan struktuvrraid muhtin dihto vuogádagas. Dákkár vuolggasajiin eai dárbbat vuogádagat dahje struktuvrrat rievdaduvvot (Tolo, 2014).

        Attáldagat ja gálggat ovttasdoaibmat earáiguin geat leat earáláganat go ieš, lea dehálaš ja sáhttá mielddisbuktit ahte girjáivuohta gávdno buori hámis.

        Individuála lahkoneapmi girjáivuođagelbbolašvuhtii sáhttá vejolaččat buvttahit rievdadeaddji bohtosiid. Attáldagat ja gálggat ovttasdoaibmat earáiguin geat leat earáláganat go ieš, lea dehálaš ja sáhttá mielddisbuktit ahte girjáivuohta gávdno buori hámis. Mihttun lea ahte oahppit galget oahppat eallit ovttas, ja lahkoneapmi dohkkeheami ja ovttasdoaibmama bokte sáhttá váikkuhit individuála girjáivuođagelbbolašvuhtii (Byram, 2008, Deardorff, 2004).

        Indiviidadiđolaš girjáivuođagelbbolašvuohta ii bovde vealttakeahttá problematiseret servodatstruktuvrraid, fápmooktavuođaid ja rievdademiid. Individuála lahkoneapmi girjáivuođagelbbolašvuhtii sáhttá ovtta ládje mielddisbuktit ipmárdusa ja rievdadeami ovttaskas olbmui, mielddisbuktit guottuidnuppástuhttima ja addit ohppiide doaibmanfámuid. Dat mearkkaša ahte attáldagat ja máhttu sáhttet mielddisbuktit ahte doaibmanvejolašvuođat rahpasit álkibut ohppiide.

        “Normalitehta ” dahje «status quo» šaddá mihttun, ovdalii go viiddidit “normála”.

        Nuppe dáfus sáhttá individuála lahkoneapmi girjáivuođagelbbolašvuhtii árvvoštallojuvvot diskurssa vuostá mii lea jurddašuvvon ovttaskas olbmui ja mii mielddisbuktá rievdadeami indiviidadásis servodaga eavttuid vuođul. Lea sáhka das ahte addit ohppiide reaidduid ja gálggaid máhttit orienteret servodagas. Váikkuhus das lea ahte “normalitehta” dahje “status quo” šaddet mihttun, ovdalii go viiddidit “normála”. Dát sáhttá ipmirduvvot dego heivehanpedagogihkkan (Tolo, 2014), mas ulbmil oahpahusain šaddá ahte heivehit ohppiid servodahkii. Dát hásttuha ja addá hehttehusaid girjáivuhtii, dat ii buvttat rievdadusaid servodatdásis ja sáhttá mielddisbuktit bisuhit praksisiid mat dulbmot, olgguštit ja vealahit.

        Strukturdiđolaš girjáivuođagelbbolašvuohta

        Strukturdiđolaš girjáivuođagelbbolašvuohta mielddisbuktá fas máhtu struktuvrraid birra (Jammeh, 2019) ja dan vuolggasadji lea ipmárdusas ahte máhttu struktuvrraráhkadeaddji birra mielddisbuktá rievdadusaid. Strukturdiđolaš girjáivuođagelbbolašvuođa mihttun lea addit ohppiide máhtu oaidnit struktuvrraráhkadeaddji ja dan bokte máhtu rievdadit servodaga  (Kuamshiro, 2002).

        Fokus sirdojuvvo individuála miellaguottuin dasa movt ovdamearkka dihte stereotiippat dahje ovdagáttut seailluhuvvot ja geardduhuvvot servodatdásis.

        Dán málle mielde lea  girjáivuođagelbbolašvuođas beroštupmi ovdagáttuide, nállevealaheapmái, vealaheapmái ja stereotiippaide struktuvrralaš dásis (Jammeh, 2019). Nie sáhttá lohkat ahte fokus sirdojuvvo individuála guottuin dasa ahte movt ovdamearkka dihte stereotiippat dahje ovdagáttut seailluhuvvot ja geardduhuvvot servodatdásis. Dás sáhttá sáhka leat buot áššiin, vealaheami rájes bargoeallimis, ja gitta govahallamiidda joavkkuin ja indiviiddain medias, girjjálašvuođas ja musihkas. Dás lea maid sáhka dan birra ahte hástalit generaliseremiid ja duohtan váldon áššiid birra joavkkuid ja identitehtaid birra (Røthing, 2017, Kumashiro, 2002).

        Leat unnimusat guokte hástalusa strukturdiđolaš girjáivuođagelbbolašvuođas. Vuosttaš lea dan birra ahte movt mii ipmirdit duolbmuma , nuppásteami ja iešguđetláganvuođaid.  Strukturdiđolaš  girjáivuođagelbbolašvuohta geažuha ahte duolbmun, nuppásteapmi ja vealaheapmi čuhcet buohkaide seamma ládje (Kumashiro, 2002:47). Indiviiddain leat sihke iešguđetlágan ipmárdusat ja vásáhusat duolbmamis. Danin sáhttá čielga struktuvrralaš čilgehus duolbmamii šaddat beare veahtas, juste dan dihte go dat ii sáhte čilget iešguđetlágan vásáhusaid (Kumashiro, 2002:47). Danin lea dehálaš geahčastit mohkkáivuođaide (Røthing, 2017) ja ipmárdussii ahte duolbman ja fápmu leat seađđasat ja sáhttet rievddadit iešguđetlágan dilálašvuođain (Kumashio, 2002).

        Dárbbu mielde ii leat nu ahte máhttu struktuvrraid birra mielddisbuktá doaimmahemiid ja dáhtu rievdadit servodaga.

        Nubbi hástalus čielga strukturdiđolaš girjáivuođagelbbolašvuođas lea rievdadeami mihtu birra. Jurdda ahte máhttu struktuvrraid birra mielddisbuktá doaimmaid sáhttá leat váttis. Ii leat vealttakeahttá nu ahte máhttu struktuvrraid birra mielddisbuktá doaimmaid ja dáhtu rievdadit servodaga (Kumashiro, 2002). Máhttu struktuvrraid birra lea guovddážis servodaga rievdadeami oktavuođas, muhto rievdadeapmi gáibida maid doaimmahangelbbolašvuođa (Kumashiro,2002). Dat mearkkaša ahte oahppit maid fertejit oažžut vejolašvuođa hárjehit háhkat alcceset doaimmahangelbbolašvuođa. Oahpahus galggašii láhčit vejolašvuođa ohppiide háhkat alcceset jurdagiid mat dahket vejolažžan doaimmahit. Strukturdiđolaš indiviiddat fertejit danin beassat hárjehallat dáidduid movt ráhkadit strategiijaid mat leat oaivvilduvvon doaimmaheapmái (Kumashiro,2002).

        Oahpaheaddji reflekšuvdna

        Struktuvrrašdiđolaš lahkoneamis lea čielgasit mihttu rievdadit servodaga proseassaid. Das biddjo fuomášupmi rievdademiide servodagas ja struktuvrra ráhkadeaddjái, ii ge ovttaskas  olbmui. Oahpahusas lea danne mihttun rievdadit servodaga, erohussan das ahte háliidit rievdadit ohppiid servodaga eavttuid vuođul.

        Lahkoneamit sáhttet leat vuostálasgaskavuođas nubbi nubbái, seammás go oahpahus galgá bálvalit goappašiid ulbmiliid.

        Muhtin muddui sáhttet lahkoneamit leat vuostálasgaskavuođas nubbi nubbái, seammás go oahpahus galgá bálvalit goappašiid ulbmiliid. Dás leat mii gealdagasdilis gaskal dan maid mii oaivvildit lea oahpahusa ulbmil ja das movt oahpahusa ulbmil galgá speadjalastojuvvot oahpahusas.  Lea dehálaš ahte oahpaheddjiin lea dihtomielalaš oktavuohta iešguđetlágan lahkonemiide girjáivuođagelbbolašvuođas ja girjáivuođas, danin go iešguđetlágan lahkonanvugiin leat iešguđetlágan geažideamit. Dalle sáhttá leat ávkkálaš reflekteret čuovvovaš gažaldagaid birra:

        – Movt mun ieš ipmirdan girjáivuođa?

        – Movt barggan mun oahpahusas girjáivuođain ja girjáivuođagelbbolašvuođain?

        – Mainna lágiin sáhtán mun bargat oahpahusas indiviida ja strukturdiđolaččat girjáivuođain? Lea go nu ahte mus dávjjit lea indiviidaperspektiiva, vai lea go dávjjit struktuvrralaš perspektiiva?

        – Makkár gelbbolašvuođa háliidan mun ahte ohppiin galgá leat maŋŋil go leat geargan skuvllas ja movt berren mun dasto čađahit oahpahusa nu ahte dat šaddá vejolažžan?

        – Movt sáhtán mun oahpaheaddjin sihkkarastit ahte oahppit ožžot vejolašvuođa suokkardit fáddáčoakkáldagaid iešguđet geainnuid čađa?

         

        Geainnut indiviidadiđolaš girjáivuođagelbbolašvuhtii

        • Dihtomielalašvuohta iežas ovdagáttuid birra: Dat sáhttá leat dehálaš sihke ohppiide ja oahpaheddjiide ahte šaddat dihtomielalaš iežas ovdagáttuid birra. “Makkár ovdagáttut leat mis?”, “Gos bohtet dát ovdagáttut?”, sáhttet leat dehálaš gažaldagat maid jearrá ohppiin ja alddis. Go dohkkeha ovdagáttuid ja ipmárdusa daidda, de sáhttit mii maid rievdadit daid.
        • Ovttasdoaibma metodan: joavkobarggut ja joavkohárjehallamat main oahppit ožžot vejolašvuođa hárjehallat ovttasdoaibmat earáiguin, sáhttá mielddisbuktit ahte ohppiin ovdána dáidu dohkkehit girjáivuođa ja doahttaleami dasa ahte mii leat iešguđetláganat. Ovttasdoaibmama bokte ožžot oahppit vejolašvuođa ovdanbuktit girjáivuođa mii gávdno luohkkálanjas. Dat sáhttet leat bargobihtát girjáivuođa fáttá birra, dat sáhttá maid leat mávssolaš čađahit hárjehusaid huksendihti oktavuođaid luohkás.
        • Doabaipmárdus ja máhttu girjáivuođa birra: Lea dehálaš ahte oahppit ožžot vejolašvuođa háhkat alcceset máhtu girjáivuođa birra. Dás sáhttá sihke govda ja baskkes lahkoneapmi leat ávkkálaš. Oahppit berrejit oažžut doabaipmárdusa mii čalmmustahttá girjáivuođa servodagas ja máŋggabeallásašvuođain mat gávdnojit girjáivuođas. Okta movt sáhttá dahkat dan lea ovttas deavdit girjáivuođadoahpaga ja maiddái ávkkástallat oahpponeavvuin main iešguđetlágan ipmárdusat girjáivuođas leat ovddastuvvon.

         

        Geainnut strukturdiđolaš girjáivuođagelbbolašvuhtii

        • Máhttu struktuvrraid birra: Máhttu strukturerejeddjiid birra sáhttá veahkehit ohppiid ipmirdit movt ja mainna lágiin duolbman, ovdagáttut ja stereotiippat bisuhuvvojit servodagas, ja maiddái movt ovdamunit bisuhuvvojit ja buvttaduvvojit ođđasit. Okta málle movt sáhttá lahkonit dán lea go čájeha movt servodatstruktuvrrat sáhttet váikkuhit ovttaskas olbmuid ja joavkkuide. Dása sáhttá atnit ovdamearkka dihte iešguđetlágan teorehtalaš geahččanguovlluid oahpahusas. Dahje sáhttá čađahit hárjehemiid mas oahppit ožžot iešguđetlágan njuolggadusaid ja vuoigatvuođaid, muhto galget bargat seamma bargguid. Ja dan maŋŋil digaštallat manin lei álkit nuppiide ja váddásit earáide. Dákkár bargu addá vejolašvuođa oahpaheaddjái divvut gažaldaga: “Lei go buohkain seamma vejolašvuohta čađahit barggu?”, “Lei go iešguđetlágan njuolggadusain dadjamuš bohtosii?”. Dan maŋŋil sáhttá oahpaheaddji čatnat hárjehusa vejolašstruktuvrraide ja addit ohppiide máhtu dan birra ahte movt struktuvrrat sáhttet váikkuhit ovttaskas olbmui ja joavkkuide.
        • Hukset ođđa muitalusaid: Ipmárdusat ja ásahuvvon govahallamat olbmuin ja identitehtain sáhttet maid mielddisbuktit duolbmama ja olggušteami. Dát sáhttá hástaluvvot ja rievdaduvvot jus oahppit ožžot oassálastit máhttobuvttadeapmái ja ráhkadit muitalusaid mat eai leat vuolgán ásahuvvon stereotiippalaš ovdanbuktimiin joavkkuin dahje identitehtain. Oahpaheaddji ja oahppi sáhttiba ovttas leat jurddaproseassain mas suokkardallet ahte movt juoga sáhttá leat earálágan. Dán sáhttá dahkat jus ráhkada ođđa muitalusaid, dalle sáhttit mii maid rievdadit min ipmárdusa ja váikkuhit dasa ahte njeaidit govahallamiid mat seailluhit duolbmama ja olggušteami.

         

        Girjjálašvuohta

        Banks, J.A (2009). The Routledge international companion to multicultural education. Routledge.

        Borchgrevink, T., & Brochmann, G. (2008). Mangfold uten grenser. Samtiden, 3, 22-31.

        Byram, M. (2008). From foreign language education to education for intercultural citizenship: Essays and reflections. Clevedon: Multilingual Matters

        Deardorff, D.K. (2004). The identification and assessment of intercultural competence as a student outcome of internationalization at institutions of higher education in the United States (Doktoravhandling, Norh Carolina State University). Hentet 12.04.2019. Fra:https://repository.lib.ncsu.edu/bitstream/handle/1840.16/5733/etd.pdf?seque

        Ese, J. (2003). Hva er mangfold? Mangfold og ulikhet i et læringsperspektiv. Universell.

        Fraser, N. (2003). Social justice in the age of identity politics: Redistribution, recognition and participation. I N. F. Honneth, Redistribution or Recognistion? (ss. 9-48) London: Verso.

        Jammeh, B.V (2019) Mangfoldskompetanse i samfunnsfag: læreres forståelser og erfaringer med mangfold og mangfoldskompetanse (Mastergradavhandling, Universitet i Oslo) Hentet fra: https://www.duo.uio.no/bitstream/handle/10852/70149/Masteroppgave-Binta-Victoria-Jammeh-Duo.pdf?sequence=1&isAllowed=y

        Kooij, K. S. (2014). Flerkulturell pedagogikk. I J. H. Witten, Pedagogikk- en grunnbok (ss. 584-599). Cappelen Damm AS.

        Kumashiro, K. (2002). Troubling Education. New York: Routledge.

        Kunnskapsdepartementet. (2015). Generell del av lærerplanen. Hentet fra: https://www.udir.no/laring-og-trivsel/lareplanverket/generell-del-av-lareplanen/

        May, S. (2009). Critical multiculturalism and education. I J. A. Banks, The Routledge international companion to multicultural education (ss. 53-68). Routledge.

        Mikander, P., Zilliacus, H., & Holm, G. (2018). Intercultural education in transition: Nordic perspectives. Education Inquiry, 9(1), 40-56.

        Phil, J. (2010). Etnisk mangfold i skolen. Universitetsforlaget.

        Portera, A. (2008). Intercultural education in Europe: epistemological and semantic aspects. Intercultural education, 19(6), 481-491.

        Røthing, Å. (2017). Mangfoldskompetanse perspektiver på undervisning i yrkesfagene. Cappelen Damm Akademisk.

        Skrefsrud, A.T. (2018). Pedagogikk og elevkunnskap i en mangfoldig skole. I Schjetne, E. & Skrefsrud, A.T (Red.), Å være lærer i en mangfoldig skole: kulturelt og religiøst mangfold, profesjonsverdier og verdigrunnlag. (1. Utgave, s. 22-36) Oslo: Gyldendal.

        Tolo, A. (2014). Utforming av utdanningspolitikk på det flerkulturelle området. I K. Westrheim & A. Tolo (Red.), Kompetanse for mangfold: om skolens utfordringer i det flerkulturelle Norge, 96-118.

        Westerheim, K. Hagatun, K. (2015). Hva betyr «kompetanse for mangfold» i utdanningssystemet? – Et kritisk perspektiv på mangfolds diskursen. Norsk pedagogisk tidsskrift.

        Njuike resurssaide

        Jođánisfállu

        • Fágagirjjálašvuohta

          Identitetsforståelse

          Brubaker, Rogers, Cooper, Frederick (2000). «Beyond ‘Identity’», in Theory and Society 29.

          Bråten, Stein. (2000) «Modellmakt og altersentriske spedbarn.» Sigma Forlag, Søreidgrend.

          Døving, Cora Alexa. (2010). Anti-Semitism and Islamophobia: A comparison of Imposed Group Identities. Tidsskrift for Islamforskning, (2).

          Dewey, John (1910). How we think. Boston: D.C. Heath & CO. Publishers.

          Hall Stuart (2000). ”Who needs Identity”, in du Gay, P., Evans, J. and Redman, P. (eds), Identity: a Reader, IDE: Sage.

          Helseth, Hannah (2007). «Kunnskapsstatus om kjønnsrelatert mobbing blant barn og unge.» Høgskolen i Nesna.

          Henriksen, Holger. (1993) Samtalens mulighed – bidrag til en demokratisk didaktik. Holger Henriksens forlag, Haderslev.

          Huber, Joseph (red.) (2012). «Intercultural competence for all. Preparation for living in a heterogeneous world.»Pestalozzi series No. 2. Council of Europe Publishing.

          Kartlegging av kunnskaper og holdninger på området rasisme og antisemittisme. Undersøkelse blant elever (trinn 8-10) i osloskolen gjennomført for Utdanningsetaten i Oslo. Perduco: 2011.

          Kristeva, Julia (1991). Strangers to Ourselves. New York: Columbia University Press.

          Schulz, Wolfram m.fl. (2009): Civic knowledge, attitudes, and engagement among lowersecondary school students in 38 countries, ICCS International Report.

          Slåtten, Hilde, Norman Andersen og Ingrid Holsen (2009). «Nei til ”Homo!” og ”Hore!” i ungdomsskulen: Lærarrettleiing om førebygging og handtering av kjønnsrelatert mobbing, homofobisk erting og seksuell trakassering.» Hemil-senteret, Bergen.

          Slåtten, Hilde (2016). «Gay-related name-calling among young adolescents: exploring the importance of the context.», Universitetet i Bergen.

          Døving, Alexa (2014) Kampen om “en mislykket integrering”. Samtiden03 / 2014 (Volum 122) s. 40-49

          Huber, Joseph (red.) (2012). «Intercultural competence for all. Preparation for living in a heterogeneous world.» Pestalozzi series No. 2. Council of Europe Publishing.

          Kymlicka, W. (1995): Multicultural Citizenship, Oxford: Clarendon Press.

          Mishler, W., Pollack, D. (2003). On culture, thick and thin: toward a neo-cultural synthesis. In: Pollack, D., Jacobs, J., Muller, O., Pickel, G. (eds.) Political Culture in Post-Communist Europe: Attitudes in New Democracies, pp. 237–256. Ashgate, Aldershot

          Zick, A., Kupper, B., & Hovermann, A. (2011). Intolerance, prejudice and discrimination. Berlin: Forum Berlin. http://library.fes.de/pdf-files/do/07908-20110311.pdf

          Mangfoldsforståelse

          Banks, J.A (2009). The Routledge international companion to multicultural education. Routledge.

          Borchgrevink, T., & Brochmann, G. (2008). Mangfold uten grenser. Samtiden, 3, 22-31. 

          Byram, M. (2008). From foreign language education to education for intercultural citizenship: Essays and reflections. Clevedon: Multilingual Matters

          Deardorff, D.K. (2004). The identification and assessment of intercultural competence as a student outcome of internationalization at institutions of higher education in the United States (Doktoravhandling, Norh Carolina State University). Hentet 12.04.2019. Fra:https://repository.lib.ncsu.edu/bitstream/handle/1840.16/5733/etd.pdf?seque

          Ese, J. (2003). Hva er mangfold? Mangfold og ulikhet i et læringsperspektiv. Universell. 

          Fraser, N. (2003). Social justice in the age of identity politics: Redistribution, recognition and participation. I N. F. Honneth, Redistribution or Recognistion? (ss. 9-48) London: Verso. 

          Jammeh, B.V (2019) Mangfoldskompetanse i samfunnsfag: læreres forståelser og erfaringer med mangfold og mangfoldskompetanse (Mastergradavhandling, Universitet i Oslo) Hentet fra: https://www.duo.uio.no/bitstream/handle/10852/70149/Masteroppgave-Binta-Victoria-Jammeh-Duo.pdf?sequence=1&isAllowed=y

          Kooij, K. S. (2014). Flerkulturell pedagogikk. I J. H. Witten, Pedagogikk- en grunnbok (ss. 584-599). Cappelen Damm AS. 

          Kumashiro, K. (2002). Troubling Education. New York: Routledge.

          Kunnskapsdepartementet. (2015). Generell del av lærerplanen. Hentet fra: https://www.udir.no/laring-og-trivsel/lareplanverket/generell-del-av-lareplanen/

          May, S. (2009). Critical multiculturalism and education. I J. A. Banks, The Routledge international companion to multicultural education (ss. 53-68). Routledge.

          Mikander, P., Zilliacus, H., & Holm, G. (2018). Intercultural education in transition: Nordic perspectives. Education Inquiry, 9(1), 40-56.

          Phil, J. (2010). Etnisk mangfold i skolen. Universitetsforlaget. 

          Portera, A. (2008). Intercultural education in Europe: epistemological and semantic aspects. Intercultural education, 19(6), 481-491.

          Røthing, Å. (2017). Mangfoldskompetanse perspektiver på undervisning i yrkesfagene. Cappelen Damm Akademisk.

          Skrefsrud, A.T. (2018). Pedagogikk og elevkunnskap i en mangfoldig skole. I Schjetne, E. & Skrefsrud, A.T (Red.), Å være lærer i en mangfoldig skole: kulturelt og religiøst mangfold, profesjonsverdier og verdigrunnlag. (1. Utgave, s. 22-36) Oslo: Gyldendal.

          Tolo, A. (2014). Utforming av utdanningspolitikk på det flerkulturelle området. I K. Westrheim & A. Tolo (Red.), Kompetanse for mangfold: om skolens utfordringer i det flerkulturelle Norge, 96-118.

          Westerheim, K. Hagatun, K. (2015). Hva betyr «kompetanse for mangfold» i utdanningssystemet? – Et kritisk perspektiv på mangfolds diskursen. Norsk pedagogisk tidsskrift.

           

          Njuike resurssaide

          Jođánisfállu

          • Eará pedagogalaš resurssat

            Girjáivuohta, identitehta ja globála mielborgárvuohta

            Kursapearbma Ráfioahpaheddjiide – nubbi oassi, ollu gelddolaš neavvut Dembra- fáttáid birra ja ollu hárjehusat. Oassi Globála ráfiskuvllas, man Norgga Ráfisearvi ja riikkaidgaskasaš álbmotallaskuvllaid lávdegoddi leat buvttadan.

            Restart – Riv gjerdene!

            Norbmakritihkalaš metodamateriála antivealaheami barggu birra man Skeiv ungdom leat buvttadan.

            Kronisk inkludering

            Et verktøy for å jobbe med inkludering i skolen utformet av Unge funksjonshemmede. Målgruppen er lærere og ansatte på ungdomsskoler og videregående skoler. Verktøyet egner seg godt for refleksjon om inkludering generelt og ulike former for gruppefiendtlighet, med eksempler og informasjon særlig knyttet til funksjonshemmede og personer med kroniske sykdommer.

          Resurssat

          Sile ohcama
          Sile ohcama Lukk og vis resultat
          Ceahkki
          Fága
          Resursajoavku
          Gurre ohcanfiltera